Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi vasakpartei avas kaardid
Vasakpartei majandusideoloogi Johan Lönnrothi esimene pikem mõtteavaldus majanduslehes Dagens Industri, kus ta loetles partei peamisi seisukohti, finantsturge ei rõõmustanud.
Esiteks tahab Lönnroth piirata «laiskade kapitalistide» teenimisvõimalusi ja stimuleerida pikaajalisi investeeringuid. Selleks tahab partei tõsta maksu aktsiate kiirelt edasimüügilt teenitud kasumilt (praegu 30%). «Ma isegi ootan, et need, kes elavad spekulatsioonist ja lühiajalistest investeeringutest, muretseks,» ütles Lönnroth.
Lönnrothi sõnul peaksid aktsiaid omama eelkõige ettevõtte töötajad, kellel oleks suurem kaasarääkimise õigus ettevõtte majandusotsustes. Sel moel loodab vasakpartei ära hoida Rootsi suurettevõtete riigist lahkumise. Omal ajal peatas just suuraktsionäride vastuseis Volvo ja Renault' ühinemise.
Kolmandaks tuleks uude keskpanga seadusesse, mida parlament sügisel hääletama hakkab, sisse kirjutada konkreetsed numbrid tööhõive suurendamise kohta, ütles Lönnroth.
Vasakpartei ja sotsiaaldemokraatide koostöö esimeseks proovikiviks saab 1999. a riigieelarve. Juba teatas vasakleer, et tahab kulude ülempiiri tõsta ning kasutada riigivõla tagasimaksmiseks 10 mld SEK vähem, kui sotsiaaldemokraadid on eelolevaks kolmeks aastaks plaaninud. Selle raha tahab vasakpartei kulutada hoopis uute töökohtade loomisele. Kokku on Rootsi välisvõlg praegu 140 mld SEK.
SDP endine rahandusminister Kjell Olof Feldt leiab, et Perssonil on kahe «kulutuspartei» toel võimatu senist reformipoliitikat jätkata.
«Sellised signaalid tulevasest majanduspoliitikast sunnivad meid oma kliente hoiatama krooni jätkuva nõrgenemise eest,» ütles SEBi peaökonomist Krister Andersson. DI-ÄP