• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene kriis ei pidurda põllumajandusreformi

    ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri sõnul on komisjoni reformipaketis Agenda 2000 sisalduv ettepanek alandada loomaliha, teravilja ja piimasaaduste garanteeritud hindu vastavalt 30, 20 ja 15 protsenti jätkuvalt jõus.
    Juba spekuleeriti, et Aasia ja ELi suurima põllumajandussaaduste turu Venemaa probleemid sunnivad liikmesriike reformikava ümber vaatama.
    «Komisjon ei muuda oma ettepanekuid,» ütles üks komisjoni ametnik. Pigem sunnivad Venemaa probleemid läbi viima veelgi radikaalsemaid reforme, sest EL peab oma konkurentsivõimet parandama.
    Reformide kasuks kõneleb ka Gerhard Schröderi sotsiaaldemokraatide võimuletulek Saksamaal, kes nõudsid CAPi reformimist enne uute liikmete vastuvõtmist Ida-Euroopast. Bonnil on võimalus reforme kiirendada 1999. a esimesel poolel, mil Saksamaa on ELi eesistujariik.
    Euroopa komisjoni prognoos põllumajandusturu arengust eeloleval kümnendil on suhteliselt positiivne, nähes ette nõudluse kasvu eelkõige rikaste riikide ühendusest OECD välja jäävate regioonide arvel. Peamiseks kasvumootoriks on Aasia ja Ladina-Ameerika.
    Reformimata põllumajanduspoliitika baasil koostatud ennustuse järgi suureneb ELi teraviljatoodang praeguselt 200 miljonilt tonnilt 2005. aastaks 213,2 miljonile tonnile.
    Kui kasutusest jääb välja 17,5% põllumaast, kasvavad ELi interventsioonilao teraviljavarud 14 miljonilt tonnilt umbes 50 miljonile tonnile.
    Loomalihatoodang jätkab ilmselt vähenemist, et aastal 2000 taas suurened. Kui arvestada ELile kehtivaid kaubanduspiirangud, suureneb ületoodang 2005. aastaks 600 000 tonnilt 1,5 miljonile.
    Piimatoodang väheneb, samas kui väljalüps lehma kohta suureneb. Kui praegune kvoodisüsteem püsib, langeb toodang 1997. a 21,7 miljonilt tonnilt 18,6 miljonile tonnile.
    ELi 10 Ida-Euroopa kandidaatriigile tehtud põllumajandustoodangu prognoos ei aita bloki interventsiooniladusid tühjendada. Üksi Ungari, Rumeenia ja Poola on 2005.--2006. a valmis eksportima vastavalt 4,5; 2,0 ja 1,5 miljonit tonni teravilja. Lisaks saagikuse tõusule laieneb külvipind 25,4 miljonile hektarile. REUTERS-FT-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.