Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ohtlik optimism

    Rahvusvaheliste investorite usaldus arenevate turgude vastu nõrgeneb pidevalt -- viimane aasta on toonud vaid halbu uudiseid, alates Taist ja lõpetades Venemaaga. Küsimärk on kerkinud Hiina ja Ladina-Ameerika kohale. Möödunud nädala lõpp lisas ärevust veelgi: pankrotiohtu sattus USA tuntud investeerimisfirma Long-Term Capital Management. USA valitsuse sekkumine hoidis ära suurema finantskrahhi -- fondi pankrot viinuks finantsraskustesse ka mitu suurt panka.
    Mis saab edasi? Venemaal on ametis uus valitsus, ent läheb vähemalt paar aastat, enne kui Primakov olukorra kontrolli alla saab. Venemaa peaks kiiremas korras leidma ühise keele IMFiga. See on raske, sest IMFilt saadud abiraha pole läinud selleks otstarbeks, milleks see oli mõeldud. Pealegi on IMFil omad mured. Kui varem oli pidevas rahahädas Ladina-Ameerika, siis praegu ootab Venemaa kõrval tuge rida Aasia riike. Taas teeb muret Ladina-Ameerika. Pole välistatud, et IMF peab olema valmis appi tõttama mõnele Kesk-või Ida-Euroopa riigile.
    Arenevad turud kannavad praegu ebaõnne pitserit, mida ei jäta arvestamata ka rahvusvahelised reitinguagentuurid, nagu Standard & Poor's, Moody's jt -- mida rohkem investeeringuid on suunatud Aasia ja Venemaa turgudele, seda enam riskivad pangad oma reitinguga.
    Muidugi võidakse küsida, mis sel kõigel Eestiga pistmist on. Varem näiteks Indoneesias toimuv tõepoolest Eestit ei puudutanud. Tänases majandusruumis on kõik omavahel seotud. Kui on nõrgenenud üldine usaldus arenevate turgude vastu, siis jätab see oma jälje ka Eestile.Kolme Balti riigi sidemed Venemaaga on seitsme iseseisvusaasta jooksul oluliselt lõdvenenud, ent need on tunduvalt tugevamad kui Soomel või Rootsil.
    Märkimist väärib transiit. Siin tuleb eraldi rääkida raudtee- ja maanteetransiidist. Esimesel juhul on põhjust optimismiks: idast läände lähevad täis rongid nafta ja naftasaaduste, metallidega jms. Autoveod on aga kahanenud. Sellest tekib ahelreaktsioon: veokid on soetatud peamiselt liisinguga, liisingumaksed hilinevad või jäävad tasumata, raskustesse satuvad liisingufirmad, mis põhjustab omakorda muret pankadele.
    Aasta tagasi kukkusid börsid järsult, ent siiani pole mingit märgatavat arengut toimunud, börsikäive püsib tühine. Peale selle käituvad Balti väärtpaberibörsid isepäiselt: Leedus erastati 49% Telecomasest 600 miljoni dollari eest. Tegemist on märkimisväärse investeeringuga. Tallinna börsil heitlesid kaks Rootsi panka Hansapanga pärast. Kogu Stockholmi börs oleks selliste uudiste puhul elavnenud, Tallinnas ja Vilniuses jäid börsid aga loiuks.
    Leedu pangad ei usalda üksteist, ei anta välja deposiite, väga keerulised on forvardtehingud litiga jne. Leedu rahvusliku valuuta likviidsus on väike, poole aasta taguse perioodiga võrreldes on tegemist tagasiminekuga.
    Eesti rahaturul on krediitide tähtajad lühenenud, protsendid kerkinud, pangad seovad laene Saksa margaga. See käib isegi õppelaenu kohta. Kui inimene või firma võtab enda kanda riski välisvaluutas, peab tal olema ka sissetulekuid selles valuutas, ent kust võtab Saksa markasid Tartu ülikooli tudeng, kes kavatseb kaitsta väitekirja näiteks Lydia Koidula luulest?
    Keskkonna halvenemise tõttu kannatavad Balti pangad krediidilimiitide kahanemise pärast. Aja jooksul viib see reaalse raha hulga vähenemiseni ja see omakorda kohaliku valuuta likviidsuse vähenemisele. Kuid viimasel ajal esinevad Eesti ja Läti tippametnikud järjest sagedamini avaldustega, et riigis on kõik hästi.
    Bo Kragh on Svenska Handelsbankeni asepresident.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Raadiohommik: punastest maasikatest ja rohelistest investeeringutest
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.