• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahvusraamatukogu suvila tekitab pahandust

    Eesti rahvusraamatukogu nõukogu liikme Andres Ottensoni sõnul süüdistatakse riigikontrolli aktis Ivi Eenmaad selles, et ta kulutas raamatukogu juhiks olemise ajal riigikantseleilt viieks aastaks tasuta rendile võetud Keila--Joal asuva suvila remondiks 190 600 krooni rahvusraamatukogu raha ja tasus raamatukogu rahaga suvila kommunaalkulud. Samas ei ole riigikontrolli akti andmetel suvila kasutamise eest tasu laekunud ning puuduvad andmed suvila kasutajate kohta.
    Ottenson selgitas, et suvila võeti rendile eesmärgil majutada sinna rahvusraamatukogu täienduskoolituskeskuse töötajaid ja raamatukogu oma inimesi. «Suvila kasutamise eest peeti arvet kasutuspäevade järgi. Kasutajaid ei märgitud, majutus oli tasuta,» ütles Ottenson. Küsimusele, kas Ivi Eenmaa kasutas ka ise suvilat, vastas Ottenson: «Mõne nädalavahetuse ta tõenäoliselt seal oli.»
    Tallinna linnapea Ivi Eenmaa on ise öelnud, et kasutas Keila-Joa suvilat väga harva ning küsis alati eelnevalt selleks luba raamatukogu juhtkonnalt. Ta on öelnud, et ei pea raamatukogu suvila remondiks kulutatud summasid märkimisväärseks. Eenmaa on kasutanud suvilat ka juba linnapeana töötamise ajal. Eile ei õnnestunud Eenmaalt riigikontrolli akti asjus kommentaari saada.
    Rahvusraamatukogu nõukogu liige, riigiarhiivi peadirektor Aimar Altosaar ütles, et kogu rahvusraamatukogu üldine strateegia peab olema riigi huvisid väljendav ning enne Keila-Joa probleemi üleskerkimist ei olnud keegi usaldust kuritarvitanud. Nõukogu on Altosaare kinnitusel pidevalt võidelnud raamatukogu eelarve ja lisaeelarve eest ning väga oluline on, et raha kulutataks otstarbekalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.