• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigieelarvel oht hilineda

    Võrreldes tänavuse riigieelarvega on 1999. a eelarve kasvanud ligi 21 protsenti ja viimase paari nädalaga on eelarve maht suurenenud üle 400 miljoni krooni.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju ütles, et ta oleks väga üllatunud, kui eelarve menetlemine ja vastuvõtmine riigikogus valimiste-eelsel perioodil probleemideta kulgeks.
    «Nii head valimiseelse propaganda tegemise võimalust püüab iga erakond maksimaalselt ära kasutada ja kahtlen sügavalt, kas meil õnnestub eelarve enne aastavahetust vastu võtta,» lausus Raju.
    Raju lisas, et samas on eelarve veel tänavu vastuvõtmine äärmiselt vajalik, sest ilma selleta ei saa omavalitsused koostada enda eelarvet, samuti on alles pärast riigieelarve vastuvõtmist võimalik tõsta õpetajate palka 20 protsenti. Riigieelarve projekti koostamisel on järgmise aasta majanduskasvuks planeeritud 5,5--6 protsenti.
    Raju nentis, et eelarve täitmine oleneb sellest, kui suur on maailma finantsturgudel alanud kriisi mõju Eesti majandusele. «Kui mõju on tugev, pole välistatud ka miinusmärgiga majanduskasv,» ütles Raju. «Eelarve täitmine kujuneb pingeliseks, kuid pole siiski veel ebareaalne.»
    Reformierakonna esimees Siim Kallas märkis, et majanduskasvu ennustamisel peaks olema ettevaatlikum, sest tänavu laekus riigieelarvesse palju tulumaksu mullustest õnnestunud börsitehingutest.
    «Pikki vaidlusi põhjustavad tänavu otsetoetused, sest kui aina kedagi toetada, ei hakata tegelema mitte ettevõtluse arendamise, vaid toetuse taotlemisega,» ütles Kallas. Tema hinnangul on valesti, et eelarves arvestatud maksude tõstmise eelnõu pole enne riigieelarve parlamenti jõudmist menetletud.
    Järgmise aasta riigieelarve põhiline tuluallikas on maksudest kavandatud 17,2 mld krooni laekumine, järgnevad riigilõiv 446,6 mln ja segatulud 318,3 mln krooniga. Võrreldes tänavuse eelarvega on enim kasvanud aktsiisid, mille laekumiseks kavandatakse 3,89 mld kr.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.