Forekspanga aktsia oli spekulantide lemmik

Esialgse kava kohaselt pidi Forekspanga ja Investeerimispanga (EstIB) liitumine andma Forekspanga aktsionäridele umbes veerandi uuest pangast. Sellisel juhul on liitjapangaks hoopis EstIB, kelle aktsia pole börsil kaubeldav. Kuigi kaks panka on omakapitali poolest enam-vähem võrdsed, muudab Forekspanga mitte eriti hea seisund Forekspanga aktsionärid liitumisprotsessis kaotajaks.

Forekspanga aktsia vastu tekkis küllalt elav huvi 1994. Algsetele suuromanikele Ivar Lukile ja Rein Usinale lisandus väikeaktsionäre eelkõige panga töötajate seast. Aasta lõpul laiendas Uebersee-pank Forekspanga aktsiakapitali ligi 10%. 1994. a oli Forekspanga aktsionäridele hea aasta: esimest ja viimast korda maksti aktsia eest dividendi, lihtaktsiale 50 ja eelisaktsiale 100% nominaalist.

Järgmisel, 1995. aastal aitas Uebersee Bank läbi viia Forekspanga aktsiaemissiooni tasemel 265 krooni, mis pärast aktsia splitti võrdub 26,5 krooniga. Emissioonile järgnes aktsiahinna kiire tõus. Forekspanga aktsia oli kauplemise aktiivsuse poolest võrdväärne Hansa- ja Hoiupanga omaga. Forekspanga aktsia sobis eelkõige spekulatiivsele investorile, kuna tegemist oli Venemaa-arveldustele orienteerunud pangaga. Traditsioonilised alad, laenutegevus ja kontoritevõrgu laiendamine, said prioriteedi hiljem.