• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksumiljonärid astuvad varjust

    Ando Hageli, Aadu Luukase ning Ernesto Preatoni sarnaseid edukaid ärimehi on Eestis veelgi, kuid enamik neist hoiab oma tulud kiivalt enda teada. Tundmatuks jäi ka Tallinnas suurima tulu, 10 miljonit, teeninud ärimees. Vaid üksikud rikkad ei varja oma täpseid tulusid.
    Näiteks Hoiupanga endine juhatuse esimees Aare Kilp otsis sellekohase küsimuse peale lauasahtlist tuludeklaratsiooni välja ning ütles: «Mina teenisin eelmisel aastal 1,32 miljonit».
    Hansapanga juhatuse liige Gerd Müller teatas pärast deklaratsiooni sirvimist lausa kahetseva häälega, et tema ei teeninud üle miljoni.
    Hansapank Eesti tegevdirektor Indrek Neivelt aga ei mäleta umbeski, kui palju ta eelmisel aastal teenis.
    Meediamagnaat Hans H. Luik ei soovinud tuludest rääkida, sest ta soovib summutada enda ümber tekkinud meediakära.
    Mõni ärimees oli lihtsalt solvunud, et püütakse tema rahakotti kiigata.
    Mujal maailmas on seaduselooja muutnud tuludeklaratsioonid avalikuks. Eestis tohib maksuamet infot maksumaksja kohta väljastada vaid tema enda nõusolekul. Riigikogu pole maksutulude avalikustamist iialgi arutanud.
    Eesti möödunud aasta üks suuremaid maksumaksjaid, itaalia ärimees Ernesto Preatoni on siin kanda kinnitanud õnnestunud aktsiatehingute ning Eesti suurima kinnisvara arendusfirma Pro Kapital rajamisega. Preatoni deklareeris eelmise aasta tuludeks 6 miljonit krooni, seega on tema kuu teenistus täpselt pool miljonit ehk uus «punnsilmne» Mercedes iga nelja nädala järel.
    Preatoni rahaküllusest annavad tunnistust Tallinna vanalinna soetatud majad, väärtuslikud krundid ning kesklinna rajatav uuselamurajoon. Tallinna trammidel ilutsevad reklaamid on pärit miljonärile kuuluvast Itaalia kleebisetehasest.
    Mees ise hindab enda kontrollitavaks summaks ülemaailmses kinnisvaraäris 700 miljonit dollarit. Täpselt oma osalusi ta arvutada ei viitsi.
    «Eestis ma tegelikult makse maksma ei pea, sest ma viibin siin vähem kui 180 päeva aastas,» seletab Preatoni. «Mulle aga meeldib Eesti riik ja mu elu on siin hea, ma olen Eestilt palju saanud, seetõttu maksangi siin makse.»
    Lisaks maksab ärimees makse ka Itaalias, seda küll vaid seal teenitud tulude pealt.
    Eelmise aasta esimene üksikisikust maksumaksja oli ASi Võru Juust nõukogu esimees ja kolmandiku aktsiate omanik Ando Hagel, kes deklareeris 20,4 miljonit krooni tulu. See on ühtlasi läbi aegade suurim deklareeritud üksikisiku tulu Eestis.
    Peamiselt ASi Võru Juust aktsiate müügist teenitud tulult maksis Hagel möödunud aastal kokku 5,3 miljonit krooni tulumaksu. Sellest 2,9 miljonit jäi Võru linnavalitsusele ja 2,3 miljonit läks riigieelarvesse.
    Kui võrrelda Hageli makstud 2,9 miljonit krooni Võru linna investeeringutega, siis sama palju kulutas Võru oma peatänava Jüri tänava renoveerimisele. Teise variandina võiks Hageli arvele kanda rohkem kui poole oktoobris valmivast 110 meetri pikkusest Võru rippsillast.
    Ando Hagel ütles eile, et eelmine aasta oli lihtsalt tema elu kõige edukam aasta ja sellist teist kindlasti enam ei tule. «Mina arvan küll, et üks kord elus teenitakse nii,» märkis ta.
    «Reaalselt mul seda raha peos ei ole,» jätkas Hagel. Oma sõnutsi on ta raha paigutanud kahte valdkonda -- ostnud Eestis kinnisvara ja osa rahast paigutanud ühte Eesti kommertspanka hoiuseintressi teenima. «On ka üks asi loomisel, kuid sellest on vara rääkida,» teeb ta vihje uue ettevõtmise kohta.
    Viimastel kuudel Vene turu ärakukkumise tõttu raskustesse sattunud ja riigilt paarkümmend miljonit krooni abiraha palunud ASi Võru Juust pole Hagel oma sõnutsi raha paigutanud.
    Hagel ütles, et Eesti riigis miljonär olla ei ole ohutu. «Ma ei soovi, et minu vastu hakkab tekkima mingi erahuvi. Olen seda seni suutnud varjata, isegi pangast pole see välja tilkunud,» lõpetas Hagel lühikese telefoniintervjuu eile.
    Arengupartei ridadesse kuuluv Ando Hagel on ASi Võru Juust nõukogu esimees alates novembrist 1995. Hagel on Võru tollilao esimees.
    Varem on ta töötanud Viljandi KEKi asejuhatajana, Võru KEKi peainsenerina ja tehase Võru Kivi direktorina. Ando Hagel on lõpetanud Tartu ülikooli füüsikateaduskonna 1969. aastal.
    Raha tähtsustatakse üle, leiab eelmisel aastal ligi 3 miljonit krooni teeninud transiidifirma Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas.
    «Inimesed räägivad pidevalt, et raha pole ja seetõttu jääb asi tegemata, tegelikult on töö ja järjekindluse kõrval raha sekundaarne,» on Luukas kindel. 1991--1992. aastal äri alustades oli mul 3000 rubla, tähtis oli julge pealehakkamine, seletab mees.
    «Minu tarbimine on Eesti keskmise tarbija lähedane,» väidab ta kindlal toonil, kuid parandab end kohe, kui saab teada Eesti keskmise palga. Samas on Luukas kindel, et üle 20 000--30 000 pole mõtet kuus kulutada.
    Oma tulud paiskab Luukas tagasi ärisse, kogu raha pole tal igapäevaseks tarbimiseks vaja. Kütuseärimehe arvates on ettevõttesse investeerimine vajalik, sest areng peab olema pidev.
    Luukas toonitab, et firmale on kõige tähtsam, et aktiivse omaniku kompetentsuse tase ei kaoks.
    Veel 1992. aastal polnud professionaalsus väga tähtis, vaja oli vaid hulljulget pealehakkamist, nüüd aga pean kogu aeg oma ärivaldkonnaga hästi kursis olema, sest muidu ei lööks enam läbi, arvab Luukas.
    Ando Hagel, juustutööstur - 20,4 mln kr
    Ernesto Preatoni, kinnisvaraärimees - 6 mln kr
    Aadu Luukas, kütuseärimees - ca 3 mln kr
    Jüri Mõis, pankur - 2-- 2,5 mln kr
    Ivar Lukk, pankur - üle 2 mln kr
    Arno Mägi, pankrotihaldur - 2 mln kr
    Rain Lõhmus, pankur - ca 2 mln kr
    Robert Lepikson, metalliärimees - ca 1,5 mln kr
    Enn Pant, reeder - ca 1,5 mln kr
    Aare Kilp, ekspankur - 1,32 mln kr
    Neinar Seli, tööstur - 1,1 mln kr
    Rein Usin, pankur - üle 1mln kr
    Endel Siff, kütuseärimees - üle 1 mln kr
    Meelis Milder, rõivatööstur - üle 1 mln kr
    Alo Koop, arvutiärimees - üle 1 mln kr
    Tiina Mõis, pankur - 1 mln kr
    Jüri Raidla, vandeadvokaat - ca 1 mln kr
    - Aare Tark
    - Urmas Sõõrumaa
    - Rein Kilk
    - Toomas Tool
    - Indrek Neivelt
    - Hans H. Luik
    - Hannes Tamjärv
    - Guido Sammelselg
    - Olari Taal
    - Toomas Kõuhkna
    - Peter Sedin
    - Ain Hanschmidt
    - Oliver Kruuda
    - Leho Siimsen
    - Illar Hallaste
    - Üllar Jaaksoo
    - Tiit Sepp
    - Tiit Kõuhkna
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

ERIALi juhtfiguuri kaitsja: kahtlustus ei ole lõplik tõde, riigi sõna meedias ei saa olla lõpmatuseni vaba
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
November tõi 13 aasta suurima hinnatõusu
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Swedbank tunnetab tarbija niigi tugeva kindlustunde kasvu
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.