Poliitilised jõulud

Peaminister Mart Siimann on väide-tavasti haige ja olevat Eesti Päeva-lehe andmeil lähikondsete ringis rääkinud sellest, et mõtleb võimalusele amet maha panna. Koonderakonna juhtpoliitikud Ülo Nugis ja Ants Leemets kinnitasid ETA-le, et Siimann ei kavatse lahkuda, aga nad ei välistanud valitsuse tagasiastumist enne järgmisi valimisi. Postimees kirjutab riigikogulastest allikatele toetudes, et Keskerakond teeb opositsiooni seas valitsuse kukutamiseks kihutustööd, et seejärel luua apoliitiline jõulurahuvalitsus.

Äripäev ei toeta apoliitilise jõulurahuvalitsuse loomist. Nii Koonderakonnal kui ka teistel parteidel on riigi huvide ees hakanud prevaleerima partei huvid.

Vahevalitsus on parteidele mugav võimalus enne valimisi päevasündmustest distantseeruda. Juba sõna «jõulurahu» tähendab, et keegi ei tee midagi. Kõik saavad rahulikult valimisteks valmistuda.

Et jõulurahuvalitsuse idee just seda eesmärki kannab, näitab ka keskerakondlase Olav Antoni väide, et poliitiliste jõudude ainuke tingimus on, et valitsus koosneks ministritest, kes ei kandideeri riigikokku.

Niisiis, tekib vastutuseta valitsus, kes lihtsalt vegeteerib pool aastat ja lahendab vaid jooksvaid pisiasju, kui sedagi. Ei saanud eriti millegagi hakkama ka eelmine, 1994. aasta jõulurahuvalitsus. Peale Andres Tarandile riigikokku pääsemiseks piisava populaarsuse kogumise. Aga ka selline võimalus ei ole poliitikutele meeltmööda ja seepärast otsitaksegi peaministrit, kelle puhul oleks täiesti kindel, et ta ei püri parlamenti. Toimib efekt -- ise ei söö, aga teistele ka ei anna.

Muidugi näeb praegune valitsus üpris kummaline välja. Peaminister on haige, välisminister tahab lahkuda. Peaministrit asendav justiitsminister on pool aastat enne korralisi valimisi välja öelnud, et loobub poliitikast. Majandusminister töötab poole kohaga. Nii võiks ju arvata, et jõulurahuvalitsus on parem kui mitte midagi. Kumu võimaliku vahevalitsuse kohta on poliitikaringkondades käinud pikemat aega. Ent kui peaminister on tõesti tõsiselt haige ja ei jaksa või ei soovi edasi valitseda, peab Koonderakond (KMÜ) leidma enda ridadest uue inimese sellele kohale. Erakond peab vastutama.

Eriti veider on valitsuse lahkumine, kes on just kokku pannud riigieelarve ja peaks seda kaitsma. Kriis Eesti majanduses võib süveneda ja praegu oleks vaja teha jõulisi ja radikaalseid poliitilisi otsuseid, mitte vastutusest kõrvale hiilida ja neutraalse marionettvalitsuse ajal oma kehvapoolseks kippuvat reitingut turgutada.

Koonderakond koguks enam populaarsust just otsustavalt tegutsedes. Kui on ilmtingimata vaja teistsugust valitsust, peaks eesmärk olema enamusvalitsus. Liitlaste leidmine käimasoleva aktiivse maksupoliitika-diskussiooni taustal ei tohiks väga keeruline olla. Ent ka siis tuleks eelkõige riigimehelikult mõelda, kummale kaalukausile oma viht asetada -- reformistide ettevõtte tulumaksu kaotamise või keskmeeste astmelise tulumaksu poolele.