Kas katus peab?

Artikkel

- Uudised
- 7. oktoober 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas katus peab?
Ettevõtteid esindavaid katusorganisat-sioone on meil põhiliselt kolme tüüpi. Kogu ettevõtlussfääri pretendeerib esindama kaubandus-tööstuskoda. Seejärel tulevad samuti ilma selge profiilita, kuid end ettevõtete volüümi järgi piiritlevad suurettevõtjate assotsiatsioon ning väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsioon. Ning kolmandaks tegutseb hulk erialaliite alates pangaliidust kuni katuseliiduni.
Milline on olnud ettevõtjate huve esindavate liitude ja tsunftide efektiivsus? Kas ja kui palju on ettevõtted saanud oma liitudelt konkreetset abi ja tuge?
Kui mingi hulk ettevõtteid loovad vabatahtlikult ühise esindusorganisatsiooni, võib selle sammu taga olla erinevaid motiive. Enamasti on esmaseks sooviks vahetada infot ning korrastada ja piiritleda turgu. Infovahetus on tervitatav piirini, kus seeläbi hakkavad sündima kartellikokkulepped.
Avalikkuse ette jõudnud juhtumitest meenuvad paar aastat tagasi leivaliidule esitatud süüdistused hinnakartelli loomise katsete kohta.
Järgmise erialaliitu kogunenute soovina märkigem tahet luua professionaalide tsunft. Lepitakse kokku oma turuni?i tegijate põhireeglid ja eetikakoodeks ning seatakse standardid uustulnukatele.
Kui taolist liitu respekteeritakse turuosaliste, klientide ja ametkondade poolt, on seesolijad taganud endale turvalise turuosa. Kui laialdast lugupidamist ei teki, moodustub rahulolematutest reeglina peagi alternatiivne erialaliit. Sellega kaasneb enamasti avalikkuse eest vähem või rohkem varjatud vaen.
Erialaliidud, mis on üle lihtsast klubilisest suhtlemisest, suudavad eduka lobby kaudu tagada endale soodsad sätted seadusandluses. Kahtlemata tuleb siin kõigepealt nimetada advokatuuri ning notarite koda. Aga ka näiteks ajalehtede liitu, kes 1996. aastal nullis kiiresti valitsuse kavala kava tellitavad ajakirjandusväljaanded käibemaksustada.
Paraku on siiski paljud meie äriühinguid koondavad liidud kas varjusurmas või mugandunud.
Kummaline on jälgida ootamatult pressi ilmuvaid erialaliitude jõulisi proteste, mis näiteks taunivad juba järgmisel päeval kehtima hakkavat rahandusministri ebaõiglast määrust.
Taolistel juhtudel uhkustavad vastava liidu juhid, et jõudsid ikkagi valitsuse kurjale plaanile n-ö 24. tunnil jaole. Tegelikult afi?eeritakse rohkem oma saamatust oluliste ametkondade tegevusega pidevalt kursis olla ja võimalikke ebakompetentseid otsuseid juba eos korrigeerida.
Kõige lihtsam on mingil katusorganisatsioonil oma olemasolu teadvustada ja õigustada läkitades erinevatele institutsioonidele avalikke pöördumisi või korraldades foorumeid ja konverentse mingil aktuaalsel teemal. Vaieldamatult on need head võimalused avaldada avaliku arvamuse kaudu otsustajatele survet ning tõstatada olulisi probleeme.
On ju väga efektne taotleda peaministrilt maksuvabastust ning rivistada erakonnad ümber enda kaetud ümarlaua. Aga kui katusorganisatsiooni juhtkonnal pole sellele lisaks pikemat aega ette näidata konkreetseid kokkuleppeid või seaduseparandusi, tekib õigustatud küsimus nende efektiivsusest.
Parlamendi töös on populisti etlemine vabas mikrofonis tühine, võrreldes töömesilasest saadiku komisjonis formuleeritud parandusettepanekutega ning fraktsiooni liidri sõlmitavate poliitiliste kokkulepetega. Sama peaksid silmas pidama ka ettevõtjad, kes ootavad enda huvides konkreetset resultaati.
Ivo Rull on suhte-korraldusfirma Rull & Rumm juhataja.
Hetkel kuum