Kindlustusseltsid kriisi tõmbetuules
Kasumite asemel kahjumipohmell

09. oktoober 1998, 00:00

Kindlustusseltsid ei tajunud aasta alguses veel isegi, kui murettekitavaks võib aasta lõpp kujuneda.

Eesti Kindlustus, kelle poolaasta kahjum tänavu oli 25 miljonit krooni, prognoosis esialgu tänavuse aasta lõpetada 52 miljoni kroonise kasumiga.

Kui esimene kvartal lõppes 5,8 miljoni kroonise kahjumiga, lohutas tookordne seltsi juhatuse esimees Ivar Virkus, et aasta teiseks pooleks suudetakse nulli jõuda.

Prognoosidega ettevaatlik Leks Kindlustus seadis aktsionäride koosolekul eesmärgiks lõpetada tänavune majandusaasta poole miljoni kroonise kasumiga -- poolaasta lõppedes näitas Leks kindlustusturu suurimat kahjumit.

Klient kaotab seltsi madalseisu tõttu ajaliselt, tunnistab ASA Kindlustuse peadirektor Sergei Net?ajev. Ta peab silmas õnnetusi varaga, sest kindlustusseltsidel pole raha kiireks hüvitamiseks.

Seltsi reservid on pikaajalistes investeeringutes, kust ei saa raha ruttu kätte, lühemaajalised investeeringud pole aga niivõrd tulusad. Seega jääb seltsil valida, kas panna kannatama klient ja oodata oma investeeringu tähtaja lõpuni või kaotada kliendile kiiresti vastu tulles suur osa oma tulust, räägib Net?ajev.

Miks seltsid nüüd ühtäkki kahjumisse on jäänud?

Esmaseks põhjuseks on liiga madalaks lastud hinnad. Klientidele müüakse sageli alakindlustust, rõhku ei panda kindlustuse kvaliteedile, vaid võimalikult suure hulga klientide juurdesaamisele.

Seda soodustab klientide käitumine, kes valivad seltsi üsna suvaliselt ja on valmis iga hetk odavama variandi kasuks ümber otsustama. Tulemus -- kindlustusteenuste hinnad Eestis on Euroopa madalaimad.

Viimastel kuudel on suuremad seltsid juba asunud tariife tõstma. 30protsendiline hinnatõus on toimunud sõidukikindlustuses, ees ootab sama suur tõus. «Ka varakindlustuses peavad hinnad lähiajal kindlasti tõusma,» nendib Net?ajev, «kahekordne tõus ei oleks veel midagi.»

Kuigi sellel aastal on liikluskindlustus jäänud samale tasemele, oodatakse ka siin jaanuarist olulist kallinemist.

Kui praegu on Eesti kindlustusseltside kahjusus umbes 60% kogutud preemiatest (60% lepingutelt saadud preemiatest makstakse hüvitisteks), siis sõlmitavate lepingute arvu kasvades on see tõusmas lääne 80--90% tasemele. Seega ei piisaks Eesti seltsidel seniste hindadega jätkates raha kasvavate väljamaksete tegemiseks.

Hinnatõusu lubavad seltsid korvata teenuste kõrgema kvaliteediga.

Turuliider Eesti Varakindlustus ostis selleks Sampost üles 32aastase kindlustuskogemusega soomlase Kari Edvin Aitolehti, kellele teiste seltside hinnagul võidakse maksta umbes 5000 dollarit kuus pluss tagatised töölt lahkumise puhuks.

Augusti lõpust tööle asunud soomlane paneb suurt rõhku uue tarkvara rakendamisele, mis kiirendab ligi poole tuhande agendi tööd. «Ettevaatlikumad oleme ka kindlustuslepingute sõlmimisel, hakkame senisest põhjalikumalt uurima kindlustatava vara seisukorda,» lausub Aitolehti.

Tõsiseid muudatusi on tehtud investeerimisportfellis, kus aktsiate osa on vähenenud hoiuste ja võlakirjade kasuks. Tänavu esimesel poolaastal investeeringutelt saadud 9 mln kroonine kahjum ei süvene ja peaks hakkama järgmisel aastal kasumit tootma, on Aitolehti kindel.

Hoopis teise nurga alt valgustab seltsi kahjumit Eesti Kindlustuse finantsdirektor Mart Mägi. Ta viitab, et kasvanud turuosa arvel saadud preemiad, mis kantakse reservidesse, kajastuvad seltsi kasumiaruandes kahjumina.

«Kui selts kasvab, kajastub see kahjumina, kui selts aga turuosa kaotab, hakkab tal ilmnema kasum,» selgitab ta. «Kui me aga säilitame turuosa ja turg kasvab, katab investeeringutest saadav tulu reservide muutusest tekkiva kahjumi.»

ASA Kindlustuse finantsdirektor Nade?da Tarmak on prognoosides märksa ettevaatlikum. Kuigi toodetes ja agentide müügitöös on tehtud muudatusi ja administratiivkulusid on aasta alguse 20 protsendilt vähendatud 14-le preemiatest, jääb Tarmak kasumilubadustes napisõnaliseks. «Loodame, et kahjum enam ei süvene ja järgmisel aastal väheneb,» ütleb ta.

Eesti ettevõtluse toetamise fondi projekti juht Vahur Lokk hindab, et edu kaotuse järgsest pohmellist peaks seltsid tuleval aastal üle saama hakkama ning hindade tõstes peaks nad kindlustustehnilise tegevuse küll korda saama.

Investeeringute tulusust on aga veidi raskem saavutada, arvab Lokk. «Kohalikul turul, mis on praktiliselt välja surnud, pole investeerimiseks peale deposiitide peaaegu midagi jäänud,» räägib ta. «Lääne investeeringutega kaasnevad aga muud probleemid, nagu turu tundmine ja valuutariskid.»

Tulevik näitab, kuidas seltsid hakkama saavad, kuid õnneks pole seltsi likvideerimine nii hullude tagajärgedega kui panga puhul, tunnistab Lokk.

Uuringute järgi tõuseb usaldus seltsi vastu kohe ligi 90 protsendini neil, kes on mingi õnnetuse läbi elanud, näeb Kari Aitolehti Eesti kasvavale kindlustusturule iseloomulikke optimistlikke trende. Kellel ei ole seltsi abi vaja läinud, on palju umbusklikumad.

  • turuosa võitmise nimel liiga madalaks lastud hinnad
  • börsikrahhi järel kaotatud investeeringutulud ning vale investeerimispoliitika
  • kahjususe suurenemine
  • seltside suured majanduskulud
  • Raadio ettevõtlikule inimesele

    Äripäeva raadio 92.4

    Hetkel eetris

    Kava

      Vaata kogu kava
      Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
      28. November 2011, 19:09
      Otsi:

      Ava täpsem otsing