Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti sai rublalt nakkuse augustis

    Eesti finantssektor saab järjest otsetabamusi. Forekspank tuli Venemaalt saadud kahjumi tõttu natsionaliseerida, kuna riiklikud võlakirjad ehk «gekod» tardusid varjusurma.
    EVEA Pangale määrati Venemaa eurovõlakirjade pärast pankrot, sest ka neid ei taha keegi osta. ERA Pank sattus likviidsusprobleemide, ühesõnaga klientide raha põgenemise tõttu moratooriumi alla. Raha põgenes ERA Pangast seetõttu, et ERA Pank oli EVEA Panga suuromanik.
    Otsetabamuse said ka kaheksa avatud investeerimisfondi, mille maht langes alla viie miljoni krooni. Mahtude langemine on asjade loomulik käik: esiteks langevad aktsiate hinnad, teiseks voolab raha fondist lihtsalt välja. Miinus ja miinus andsid kokku ühe suure miinuse.
    Niisuguste sündmuste ahel võib viia pealiskaudse järelduseni, et kriis Eestis süveneb. Kui järjest tuleb teateid pankrottidest, sulgemistest, hindade langusest jne, mida siis muud arvatagi. Kui pidada kirurgilist vahelesegamist kriisi tunnuseks, siis jah -- tegemist on kriisi süvenemisega. Kui on rohkem operatsioone, siis on ka rohkem kriisi. Kui aga valusid raha juurdesüstimise näol jätkuvalt tuimestada, siis justnagu ei oleks tegemist kriisiga!? Või on siiski viimasel juhul tegemist enesepettusega? Me võisime rääkida kriisi süvenemisest siis, kui augustis süütenöör põles -- siis, kui Venemaa devalveeris rubla. Selleks sammuks ei olnud meie finantsistid valmis.
    Nüüd, kus kõmakas on käinud ja me tegeleme rusude koristamisega, rohkem «kriisi» Eesti jaoks ei lisandu, kahju on juba kantud. See on nagu viiruse saamine, millest edasi läheb aeg pikemasse või lühemasse peiteperioodi.
    Venemaale tehtud finantsinvesteeringud muutusid devalveerimise käigus lühikese ajaga nullilähedaseks. See võttis aega nädala-kaks augustis. Lisaks jäi eksportööridel raha kinni. Just sel ajal kaotused materialiseerusidki. Pankade bilansid konsolideeriti aga kvartali lõpus, septembris, mis võimaldas kuuajalist tuimestust, keepsmiling'ut, äärmisel juhul oma raskustest ainult ettevaatlikku teadustamist. Kui kahjumi lõplik suurus sai teatavaks, ja see võttis kliendid põlvist vankuma, nimetame me selle kriisiks. Välk oli juba ammu sisse löönud, ent meie peame kriisi jätkumise põhitunnuseks kaugenevat kõuemürinat
    Sümpaatne oli peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri ütlus Venemaaga seotud ettevõtete kohta: kui me näeme, et Vene turg langeb ära, pole mõtet Venemaale suunatud ettevõtjaid toetada. Sest siis doteeriksime me lõppkokkuvõttes Vene tarbijat ja Eesti ettevõtluse jaoks midagi paremuse poole ei muutuks.
    Hämmeldust tekitab aga koalitsioonipoliitikute iseenesest mõistetavus tuua stabilisatsioonifondist ära 250 miljonit krooni maksumaksja raha. See raha on mõeldud maameestele laiali jagada niinimetatud ikaldusaasta kompensatsioonideks.
    Võib-olla tuleks ka meie põllumajanduses vaadata, kas üldse sellises mahus turgu on, nagu me püüame endale visalt sisendada. Ja kui ei ole väga suurt turgu, siis mitte püüda, hambad ristis, toota.
    Kuigi põllumajandus annab sisemajanduse kogutoodangust vaid 4,4% (1997. aastal veel 5,2%), on maaelanikest valijaid tunduvalt rohkem -- ilmselt on selles asja point. Ei ole kuigi ratsionaalne toetada üht eraettevõtluse valdkonda, mis aastast aastasse näitab langustendentsi. Aga mis parata, parteipoliitika sunnib tegema majanduse seisukohalt ka ebaotstarbekaid otsuseid.
    On ka globaalseid, Eesti maaviljeluse seisukohalt positiivseid uudiseid -- planeet Maa kliima kasvuhooneefekti tõttu soojeneb. 1997. a oli üle terve maakera keskajast saadik kõige soojem. Põhjamaades kliima soojenemisega vegetatsiooniperiood pikeneb, lõunapoolsed alad võivad, tõsi küll, aga liiga kuivaks muutuda. Kes teab, võib-olla kannab meie maamehe visadus lõpuks vilja.
    Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasiat tabas kümnendi suurim müügilaine, dollar tegi jälle rekordi Analüütik: tuleb globaalne majanduslangus
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
Aasia aktsiaturud kukkusid kolmapäeval, sest laenamise kallinemine süvendab hirmu ülemaailmse majanduslanguse ees ja paiskab investoreid turvalise dollari juurde. Euro tüürib tasapisi kahe kümnendi madalaima taseme suunas.
KIKi spetsialistid: võtame Euroopa otsetoetustest rohepöörde tegemisel tuge
Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
Euroopa otsetoetustel on suur potentsiaal aidata keskkonna heaks palju ära teha. Teiste riikide projektidega konkureerimist ei maksa peljata, kirjutavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist välja
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist välja
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Küttepuudest puudust pole, lihtsalt hind kerkis mitu korda
Enne praeguse kütteperioodi algust on küttepuud peaaegu kolm korda kallimad kui aasta tagasi. Hea uudis on, et erinevalt eelmisest kevadest puudest puudust pole, puud tuuakse kohale paari päevaga, kinnitavad ettevõtjad.
Enne praeguse kütteperioodi algust on küttepuud peaaegu kolm korda kallimad kui aasta tagasi. Hea uudis on, et erinevalt eelmisest kevadest puudest puudust pole, puud tuuakse kohale paari päevaga, kinnitavad ettevõtjad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.