Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
DI õhutab Balti-investeeringuid
Balti riikides on rootslastele veel küllalt ruumi, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri, avaldades nimekirja enam kui 800 Eestis, Lätis ja Leedus tegutsevast ettevõttest, mis täielikult või osaliselt kuuluvad Rootsi ettevõtjatele.
Paljudel on läinud hästi -- Tarkonist on saanud Tartu suurim tööandja, Borås Wäfveri kavatseb Narva rajada uue vabriku, Bonniers ja Kinnevik on jõuliselt sisenenud kõigi kolme riigi meediaturule. Leedu telekomi erastamisega on Rootsist saanud Leedu suurim välisinvestor.
Esimesed tõsisemad tõrked on tekkinud alles tänavu seoses Venemaa kriisiga. DI peatoimetaja Hasse Olsson leiab aga, et Venemaal toimuv on küll Balti riikidele oluline, kuid mitte enam määrava tähtsusega.
Ettevõtted pole ennast heidutada lasknud -- nii kavatseb näiteks Rootsi elektroonikafirma Berifors sügisel suure osa oma tootmisest Örebrost Tallinna üle kolida, kiites Eesti soodsat maksu- ja majanduspoliitikat.
Siiski hoiatab leht, et majanduskonjunktuur võib Balti riikides järsult halveneda. Ohutegurites loetleb Bo Kragh Handelsbankenist Balti börside langust, pangandussektori probleeme, laenutegevust pärssivaid kõrgeid intresse ning kiirest palga- ja hinnatõusust tingitud konkurentsivõime vähenemist.
Balti riigid võivad Vene kriisi mõjul veel ekstra kannatada, sest välisinvestorid väljaspool Skandinaavia riike ei tee vahet Venemaa ja Balti riikidega seotud riskide vahel.
Economist Intelligence Unit (EIU) ennustab Balti riikidele 1999. a vaid 3,1% majanduskasvu, Washingtonis asuv Institute of International Finance (IIF) ennustab aga, et erakapitali sissevool Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse võib tänavu väheneda 35%. 1997. aasta 67,5 mld dollari asemel investeeritakse tänavu vaid 44 mld dollarit. DI-RL-ÄP