Varguse ohver jooksku pandimajja

Varem jooksid varguse ohvriks langenud esimesest ehmatusest üle saades Kadaka turule, lootuses sealt armsaks saadud asju leida, isegi tagasi osta. Et joosta võiks hoopis pandimajja, ei tulnud sellele, kellel pandimaja seostub Eesti eelmise vabariigi aegse rahvusromantikaga, pähegi.

Aga pandimajja võiks minna küll, sest varastel ja eriti narkomaanidel tundub varastatu eest raha saamisega üsna kiire olevat. Loomulikult ei tule varas pandimajja toodud kraamile järele, pigem tuleb ta siia uue varastatud asjaga. Kes pandimajja toodud asjade päritolu uurima peaks, pole selge. Kohalik omavalitsus ei ole võimeline ettevõtete taustu ja tegevust kontrollima. Jälgida suudetakse vaid seda, et ettevõtetel üldse tegevusluba oleks.

Riik võiks siiski huvituda, kuhu tema kodanikelt varastatud vara müüakse. Kas see pandimajade läbipuistamist tähendama peaks, on muidugi iseküsimus. Samas ei saa riigile eriti loota, sest hakkama pole ju saadud muude ebalegaalse maiguga paikadegagi. Mõrvaga seoses tuntuks saanud pandimaja lähedal tegutseb saun, kus vihtlemine pole ilmselt peamine. Sauna külalisi teenindavad tuntud taksofirmade taksojuhtide sõnul nn privaattaksod. Kõik see toimub Tallinna südames, Viru väljaku lähedal. Miks seda lubatakse või kes seda keelama peaks, pole selge. Võib-olla peitub tõde politsei seisukohas, et teada võib paljugi, tähtis on tõestada.