Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti ei saa tänavu WTOsse
Eesti liitumine WTOga pole organisatsiooni üldnõukogu töökava arvestades tänavu tõenäoline, ütles eile WTO pressiesindaja. Eesti on WTO üldkogu hinnangul teinud majanduse ja kaubanduse kohandamisel rahvusvaheliste nõuetega edusamme, kuid pole täitnud kõiki ühinemiseks vajalikke tingimusi.
Välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull ütles oktoobri alguses, et loodab WTO liikmesmaade üksmeelset otsust Eesti liitumise kohta kuulda juba tänavu.
Välisministeerium ootab USA, Kanada ja Austraalia pealinnadest kinnitusi Eesti ettepanekutele üksikute toodete tariifilagede osas. Samuti pole välisministeerium seni piisavalt hästi suutnud selgitada USA-le Eesti veterinaarreegleid.
Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et WTOga ühinemine on Eestile ülioluline, sest nii pääsevad ettevõtjad eksportkaupade suhtes rakendatavatest kõrgendatud tariifidest. WTO on ainuke organisatsioon, mis korrastab ülemaailmset kauplemist ja välistab lubamatute tõkete seadmise riikide poolt.
Vitsuri sõnul takistab Eesti kiiret liitumist WTOga väliskaubanduspiirangute täielik puudumine. «Eesti on maailma väikseima protektsionismiga riik,» ütles Vitsur. «Ülemaailmsel organisatsioonil on raskusi Eesti kui erandi mõistmisega.»
Isamaliidu esimehe Toivo Jürgensoni hinnangul põhjustab liitumisläbirääkimiste venimist valitsuse passiivsus. «Guntars Krastsi valitsus seadis Läti ühinemise WTOga oma tegutsemise prioriteediks ja töötas selle nimel pingsalt,» selgitas Jürgenson. «Koonderakonna ja Maarahva ühenduse valitsus on aga tegelenud peamiselt valitsusliidu siseste vastuolude lahendamisega.»
133ndaks WTO liikmeks kutsutud Kõrgõzstan on esimene SRÜ liige, kes maailmaorganisatsiooniga ühineb.