Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit lähendab ettevõtjaid

    Aasta tagasi augustis käivitati Rootsi, Soome, Eesti ja Venemaa ettevõtjaid ning kohalikke omavalitsusi ühendav projekt Business Opportuni-ties Development (BOD). Keerulise nimega projekt tähendab sisuliselt eelduste loomist ärivõimaluste avardamiseks ja enesetäiendamiseks.
    Projekti eesmärk on aktiviseerida koostööd Mälari (Rootsi), Kuopio, Pihkva piirkonna ja Peipsiga piirnevate Eesti maakondade vahel.
    Euroopa Liit rahastab BOD projekti 220 000 eküüga (3,46 mln krooni).
    «Põhieesmärk on tõsta koostöö ja seminaride kaudu väikefirmade kompetentsuse taset ning luua eeldused ärikontaktide tekkeks,» selgitab Eesti projektijuht Jüri Järviste. Tema kinnitusel on nelja riigi maakondade ettevõtjate kokkusaamistel alati ägedad ja huvipakkuvad diskussioonid.
    «Näiteks paar nädalat tagasi Norrtäljes esitas Skandinaa-viamaade parimaks idaeksperdiks tituleeritud Stefan Wi-domski põhjaliku ülevaate Ve-ne turule pääsemise võimalustest ja sealsetest ohtudest,» räägib Järviste.
    Ettekandel oli eriline kaal ka seetõttu, et Widomski on Nokia kontserni asepresident ja see firma annab praegu Venemaal tööd 20 000 inimesele, lisab Järviste.
    Erilist huvi rahvusvaheliste sidemete arendamise vastu näitavad üles Pihkva oblasti võimud ja ettevõtjad. Seoses suurte sadamate ehitamisega Peterburi piirkonda kardavad pihkvalased isolatsiooni jäämist ja seetõttu võetakse kinni igast võimalusest väliskontakte leida.
    «Selleks, et paremini ära kasutada Pihkva geograafilist asendit, oleks mõttekas asutada Eesti--Vene segakapitalil põhinevaid transpordiettevõtteid,» leiab Pihkva oblasti tööstusnõunik Vladimir Fedulov. Endiselt on huviorbiidis ka Tartu--Pihkva laevaliini avamine.
    Kevadisel kohtumisel Pihkvas arutati võimalusi, kuidas meelitada väliskapitali Venemaale. Tänaseks on välisinvesteeringud vabastatud Pihkvamaal kohalikest maksudest.
    Kolme kohtumise järel on nelja riigi ettevõtjate vahel loodud kümmekond toimivat ärikontakti. Näiteks AS Wõro Kommerts leidis võimaluse Pihkvasse vorsti müüa. Saksamaale ja Rootsi suvemaju ning mööblit tarniv AS Kapa Puit hakkas pärast kevadist Pihkva konverentsi Venemaalt kuuseplanku ostma. Soome firma Seppo Heikelä sõlmis lepingu alaldite ostmiseks Venemaalt.
    «Pihkvamaalt saab puitu küll odavamalt, kuid probleeme on maksmisega, sest Vene pankadest ei õnnestu alati isegi dollarite eest rublasid osta,» räägib ASi Kapa Puit tegevdirektor Arnold Kirsimägi. «Venemaal kehtib senini ametliku maksevahendina ainult rubla,» lisab ta.
    Eestis on BOD projekti raames pakutud seni arenguvõimalusi ligi sajale firmale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi liige arvab, et intressitipp tuleb 4,75% juures
Föderaalreservi Chicago haru president Charles Evans ütles teisipäeval, et Föderaalreservil on vaja intressimäärad tõsta 4,5% kuni 4,75% vahemikku, vahendab Reutersi uudisteagentuur.
Föderaalreservi Chicago haru president Charles Evans ütles teisipäeval, et Föderaalreservil on vaja intressimäärad tõsta 4,5% kuni 4,75% vahemikku, vahendab Reutersi uudisteagentuur.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.