Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Liit lähendab ettevõtjaid
Aasta tagasi augustis käivitati Rootsi, Soome, Eesti ja Venemaa ettevõtjaid ning kohalikke omavalitsusi ühendav projekt Business Opportuni-ties Development (BOD). Keerulise nimega projekt tähendab sisuliselt eelduste loomist ärivõimaluste avardamiseks ja enesetäiendamiseks.
Projekti eesmärk on aktiviseerida koostööd Mälari (Rootsi), Kuopio, Pihkva piirkonna ja Peipsiga piirnevate Eesti maakondade vahel.
Euroopa Liit rahastab BOD projekti 220 000 eküüga (3,46 mln krooni).
«Põhieesmärk on tõsta koostöö ja seminaride kaudu väikefirmade kompetentsuse taset ning luua eeldused ärikontaktide tekkeks,» selgitab Eesti projektijuht Jüri Järviste. Tema kinnitusel on nelja riigi maakondade ettevõtjate kokkusaamistel alati ägedad ja huvipakkuvad diskussioonid.
«Näiteks paar nädalat tagasi Norrtäljes esitas Skandinaa-viamaade parimaks idaeksperdiks tituleeritud Stefan Wi-domski põhjaliku ülevaate Ve-ne turule pääsemise võimalustest ja sealsetest ohtudest,» räägib Järviste.
Ettekandel oli eriline kaal ka seetõttu, et Widomski on Nokia kontserni asepresident ja see firma annab praegu Venemaal tööd 20 000 inimesele, lisab Järviste.
Erilist huvi rahvusvaheliste sidemete arendamise vastu näitavad üles Pihkva oblasti võimud ja ettevõtjad. Seoses suurte sadamate ehitamisega Peterburi piirkonda kardavad pihkvalased isolatsiooni jäämist ja seetõttu võetakse kinni igast võimalusest väliskontakte leida.
«Selleks, et paremini ära kasutada Pihkva geograafilist asendit, oleks mõttekas asutada Eesti--Vene segakapitalil põhinevaid transpordiettevõtteid,» leiab Pihkva oblasti tööstusnõunik Vladimir Fedulov. Endiselt on huviorbiidis ka Tartu--Pihkva laevaliini avamine.
Kevadisel kohtumisel Pihkvas arutati võimalusi, kuidas meelitada väliskapitali Venemaale. Tänaseks on välisinvesteeringud vabastatud Pihkvamaal kohalikest maksudest.
Kolme kohtumise järel on nelja riigi ettevõtjate vahel loodud kümmekond toimivat ärikontakti. Näiteks AS Wõro Kommerts leidis võimaluse Pihkvasse vorsti müüa. Saksamaale ja Rootsi suvemaju ning mööblit tarniv AS Kapa Puit hakkas pärast kevadist Pihkva konverentsi Venemaalt kuuseplanku ostma. Soome firma Seppo Heikelä sõlmis lepingu alaldite ostmiseks Venemaalt.
«Pihkvamaalt saab puitu küll odavamalt, kuid probleeme on maksmisega, sest Vene pankadest ei õnnestu alati isegi dollarite eest rublasid osta,» räägib ASi Kapa Puit tegevdirektor Arnold Kirsimägi. «Venemaal kehtib senini ametliku maksevahendina ainult rubla,» lisab ta.
Eestis on BOD projekti raames pakutud seni arenguvõimalusi ligi sajale firmale.