• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüpoteegiturul on mitmeid võimalusi

    Mõistega hüpoteek (kinnispant) on viimastel aastatel kokku puutunud paljud eestlased. Peamiselt on hüpoteek seatud selleks, et eluaseme ostuks laenu saada. Lääneriikides on hüpoteegi kasutamise erinevaid vorme aga palju.
    Üks võimalus kinnisvara hankimist lihtsustada on omaniku hüpoteekkindlustuse (private mortgage insurance) kasutamine. Sellisel juhul võib kinnisvara ostul uue omaniku sissemakse näiteks USAs piirduda vaid 5 protsendiga tavalise 20% asemel (Eestis seega praeguse 40% omafinantseeringu asemel 10%). Hüpoteegiga koormatava kinnisasja omanik sõlmib lisaks kindlustuslepingu ning tasub kohe esimese kindlustusmakse, millele lisandub tavaliselt igakuine osamaks. Kinnisvara ost läheb kokkuvõttes küll veidi kallimaks, kuid ostja valikuvõimalused suurenevad.
    Ühelt poolt on uue eluaseme ihkajatel probleeme piisava rahahulga kogumisega, teiselt poolt võib aga majanduslikult raskeks minna vanemal inimesel, kellel on juba maja olemas, kuid sissetulekud normaalseks äraelamiseks kipuvad väikeseks jääma. Sellisel juhul on üks võimalus pöördhüpoteegi (reverse mortgage) seadmine.
    Pöördhüpoteek võimaldab osa maja väärtusest muuta rahaks, kusjuures omanikuõigus säilib. Pöördhüpoteegi põhimõte on, nagu nimigi ütleb, vastupidine tavalisele hüpoteegile -- selle asemel, et maksta raha laenuandjale, saab raha majaomanik. Pöördüpoteegi puhul kuni lepingu lõppemiseni mingeid tagasimakseid ei toimu. Alles lepingu lõppemisel otsustatakse, mis kinnistust saab -- kas hakatakse laenu tagasi maksma või müüakse kinnistu.
    Pöördhüpoteek oleks parim variant õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaanud vanurite jaoks. Eestis pensionäridele praegu laenu ei anta, sest neil puuduvad igakuised piisavad sissetulekud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.