Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus tõstab viina hinda
Valitsus soovib põllumeestele ikaldusaasta korvamiseks maksta 227 miljonit krooni.
Kuna sellise abipaketi kokkusaamiseks ei piisa pelgalt tubakaaktsiisi plaanitust rohkem tõstmisest, võib kõne alla tulla ka alkoholiaktsiisi kavandatust suurem tõus, ütles rahandusminister Mart Opmann eelmise nädala neljapäeval.
Seni on valitsuses ettevalmistatud alkoholi aktsiisi seaduse eelnõu, mille järgi tõuseb 1. detsembril liitri piirituse aktsiis 115 kroonilt 130-le.
Äripäeva andmeil on rahandusministeerium juba asunud ette valmistama eelnõu, et tõsta liitri piirituse aktsiis detsembris 160 kroonini. Sellise aktsiisimäära kehtestamisega võib saada eelarvesse varemplaanitust umbes 200 miljonit krooni rohkem.
ASi Ofelia tegevdirektor Toomas Tapupere ütles, et mida suuremaks aktsiis läheb, seda rohkem raha riik tegelikult ära kingib. «Asi läheb aina hullemaks,» sõnas ta.
Tapupere sõnul vähendab iga aktsiisi tõus legaalse tootja müüki, kuid see ei tähenda, et Eestis vähem joodaks. Ostetakse ja juuakse odavamat salaviina.
Kui siin varem räägiti kümneprotsendilisest aktsiisitõusust, siis see oleks olnud talutav, nentis Tapupere. «Ma arvan, et märksa suurem aktsiisitõus on tulekahju kustutamine,» märkis ta.
ASi Liviko turundusdirektor Peeter Pallo sõnas, et kogu aktsiisi tõusust põllumeestele mõeldud raha läheb salakaubitsejate taskusse. «Nii soositakse meil salakaubitsejat ja samaaegselt suretatakse ametlikku tootjat,» lausus Pallo.
Pallo lausus, et kui 1995. aastal oli valitsus probleemi ees, kuidas täita järgmise aasta eelarvet, otsustati samuti tõsta alkoholiaktsiisi 100 protsenti. Hiljem selgus, et plaanitud tulu ikkagi eelarvesse ei saadud. Liviko müük aga vähenes 1996. aastal 50 protsenti.
«Seekord kordub sama asi. Käib täpselt samasugune tõmblemine,» nentis Pallo.