Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põllumajandustoetuste saajad on salastatud
Variku väitel kuuluvad otsetoetusi saanud isikute andmed kaitse alla vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.
Tänavuse aasta riigieelarvest läheb põllumajandustootjatele otsetoetusteks 190 miljonit krooni, millest piimalehmade toetuseks määrati 70 ja teravilja otsetoetuseks 120 miljonit krooni.
Põllumajandusminister Andres Variku sõnul maksti tegelikult tootjatele tänavu 188 miljonit krooni, ülejäänu läks korralduskuludeks.
Piimalehma otsetoetust maksti taotlejale juhul, kui taotleja lehma keskmine toodang jõudluskontrolli andmetel oli kokku vähemalt 260 kg piimarasva ja -valku, tootmistegevuse korral Valga, Võru, Lääne, Ida-Viru, Saare ja Hiiu maakonnas vähemalt 230 kg piimarasva ja -valku.
Samuti pidi taotleja mullune lehmade arv olema vähemalt viis ning kari pidi olema 1. jaanuari 1998. aasta seisuga jõudluskontrolli all.
Piimalehma otsetoetuste maksmiseks loodi põllumajandusministeeriumis vastav komisjon, kus tootjaid esindasid talupidajate keskliit, piimaliit ja pllumajandustootjate keskliit. Ühe lehma kohta oli toetus 817 krooni.
Teraviljatoetust maksti tänavu 406,1 krooni hektari kohta. Toetuse saajal pidi teravilja koristuspinda olema vähemalt 5 hektarit, ta pidi täitma agrotehnika- ja taimekaitsenõudeid.
Taotlus jäi rahuldamata juhul, kui põldude umbrohtumuse tase oli üle 20 protsendi kultuurtaimede hulgast.
Mõlema toetuste taotlejad pidid esitama ka maksuameti õiendi riiklike maksude tähtajalise tasumise kohta 1. mai seisuga.ÄP