• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Enamik otsetoetusi talunikele läks maapoliitikute kodukohta

    Arvuliselt kõige rohkem piimalehma otsetoetusi jagati laiali Pärnumaal, mis on põllumajandusministri kodukant. Pärnumaale järgneb kohe Raplamaa, kust on pärit Maarahva erakonna fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar.
    Seda, kas põllumajandusminister Andres Variku tegevus toetuste saajate varjamisel on seadustega kooskõlas, peab otsustama õiguskantsler.
    Eile esitas riigikogu liige Ignar Fjuk õiguskantslerile arupärimise, milles tahab teada, kas põllumajandusministri tegevus toetusesaajate mitteavalikustamisel on seaduspärane ja kas otsetoetusi saanud isikute nimed ei peaks olema avalikud.
    Õiguskantsleri büroo hinnangul ei tohiks nende andmete avalikustamine olla ühegi seadusega keelatud. Fjuk nentis, et kui neid andmeid praegu varjatakse, ju selleks on siis mingid põhjused.
    Maarahva erakonna fraktsiooni liige Jaanus Männik väitis, et seos toetuste saajate ja poliitikute vahel on pigem puhtemotsionaalne.
    «Mina olen ise ka täiesti juhuslikult Pärnumaalt pärit, aga toetuste jagamise kord on valitsuses kinnitatud ja ma ei tea, et oleks võimalik teha mingeid erisoodustusi,» ütles Männik.
    Ta on osanik OÜs Surju, mis sai otsetoetusi. «Soodustused on ette nähtud vaid saartele ja Kagu-Eestile,» lisas Männik.
    Männiku hinnangul ei pea otsetoetused olema salastatud ja mitmes maakonnas on need ka avalikustatud.
    Reformierakondlane Ignar Fjuk tõi välja asjaolu, et kui Pärnumaal sai piimalehma toetust kokku 148 talupidamist ja Raplamaal 141, siis näiteks Hiiumaal oli see arv 15 ja Põlvamaal 57.
    Fjuk esitas 24. septembril põllumajandusministrile arupärimise, et saada teada otsetoetusi saanud tootjate ring.
    Variku väitel ei saa aga tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest ilma toetusesaaja nõusolekuta tema nime avaldada.
    «Minister ei otsusta ju isiklikult otsetoetuste jagamist, selleks on vastav komisjon ja vastav kord kinnitatud,» põhjendas Varik tehtud otsuseid. «Kõik taotlused kontrollitakse põhjalikult üle.»
    «Mulle on täiesti arusaamatu, miks neid andmeid varjatakse, sest tegu on ju maksumaksja raha jaotamisega,» ütles Fjuk. «Põhiseaduse järgi peavad sellised rahaeraldused olema avalikud.» Põhiseadus on kõigi teiste Eesti seaduste ehk siis ka isikuandmete kaitse seaduse suhtes ülimuslik.
    «Mina saan arupärimistele vastata vaid seadustest lähtudes ja see on igaühe maitse asi, kas vastus meeldib või mitte,» ütles Varik. «Igal inimesel on õigus oma andmete kaitstusele.»
    Mitmed poliitikud on väitnud, et väga paljude otsetoetuse saajate nimesid võib leida ka Maarahva erakonna nimekirjast.
    «Aga loomulikult!» ütles Männik seda väidet kommenteerides. «Siin pole midagi häbeneda. Kui nad vastavad vajalikele tingimustele, siis pole ju ka mingit küsimust.»
    Üks otsetoetuse saamise tingimusi oli see, et toetuse taotleja lehmad pidid seisuga 1998. aasta 1. jaanuar olema arvel jõudluskontrollis. Sellealase määruse võttis valitsus vastu aga alles 30. detsembril 1997.
    «Tekib kahtlus, et otsuse väljatöötamise juures olnud isikud võisid seda infot eelnevalt kasutada ja mõningaid tootjaid sellest teavitada, sest määrus jõustus alles jaanuaris ja need, kes sellest nõudest teadlikud polnud, ei saanud enam midagi teha,» lausus Fjuk.
    Ignar Fjuk lisas, et toetuste saajaid on tootjate hulgas palju vähem kui neid, kes toetusest ilma jäid, ja seda enam peaksid andmed nende kohta olema avalikud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
NFT – kuum plokiahela trend – saab oma ETFi
USA varahaldur Defiance ETF käivitab Defiance Digital Revolution ETFi, mis hakkab järgima plokiahelaga seotud ettevõtete ja non-fungible token'i (NFT) indeksit.
USA varahaldur Defiance ETF käivitab Defiance Digital Revolution ETFi, mis hakkab järgima plokiahelaga seotud ettevõtete ja non-fungible token'i (NFT) indeksit.
Veho omandas Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis
Läti konkurentsiamet andis automüüjale Veho õiguse omandada Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis Domenikssi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.
Läti konkurentsiamet andis automüüjale Veho õiguse omandada Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis Domenikssi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.
Euroopa kiireima kasvuga majandust kimbutavad vanad mured
Kuigi analüütikud ootasid kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastakasvuks kahekohalist numbrit, on Eesti 8,6protsendine majanduskasv seni avaldatud andmete põhjal Euroopa kiireim. Sarnaselt muu maailmaga veab Eesti majandust tugev nõudlus, kuid hoogsamat kasvu pärsivad tööjõunappus, inflatsioon ja viiruse uus tüvi.
Kuigi analüütikud ootasid kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastakasvuks kahekohalist numbrit, on Eesti 8,6protsendine majanduskasv seni avaldatud andmete põhjal Euroopa kiireim. Sarnaselt muu maailmaga veab Eesti majandust tugev nõudlus, kuid hoogsamat kasvu pärsivad tööjõunappus, inflatsioon ja viiruse uus tüvi.