Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parteide tollisõda saab uue hoo
Üleeile esitatud eelnõus on parandatud põhiseadusega vastuoluliseks kuulutatud punktid. Tänavu märtsis tunnistas riigikohus õiguskantsleri ettepanekul erakondadevahelist tüli tekitanud, lõpuks siiski riigikogus vastu võetud tollitariifiseaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Tollitariifiseadus andis õiguse tollide kehtestamiseks valitsusele. Riigikohus otsustas, et tollimaksude kehtestamise õigus on vaid riigikogul uue seaduse loomisel.
Kaitsetollide vastu võitleva Reformierakonna liikme ja rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi sõnul on kolmapäeval esitatud seadusemuudatuse eelnõus palju terminoloogilisi ning protseduurilisi vigu. Kaitsetolle peaks saama kehtestada vaid majanduslikel, mitte poliitilistel kaalutlustel, sõnas Ligi. Eelnõu annab aga võimaluse mistahes ministeeriumile kaitsetollide kehtestamist päevakorda võtta, rääkis ta.
Eelnõuga kaasneva seletuskirja kohaselt vajatakse tollitariifide kehtestamist, et stabiliseerida siseturgu totaalselt rakendatavate meetmetega.
Kui Eestisse sisseveetavate kaupade kohta kehtestatakse kaitsetollid ja seega välismaiste kaupade hinnad tõusevad, annab see ka kohalikele tootjatele võimaluse hindu tõsta.
Isamaaliidu esimehe Toivo Jürgensoni sõnul on maaparteide tegevus kahetsusväärne maarahva mõnitamine, sest olukorda saaks parandada paremini kasvõi ekspordigarantiide andmisega. Tollisõja alustamisega püüavad nad vaid ette valmistuda valimisteks, et rahvale näidata, kuidas nad püüavad midagi teha, lausus ta.
«Meie hakkame kaitsetollide kehtestamise vastu, sest Eesti majanduse sulgemine oleks hukutav,» kinnitas Jürgenson.
Seadusemuudatuse eelnõu riigikogule esitanud Maaliidu fraktsiooni esimees Arvo Sirendi sõnas, et arvatavasti võetakse eelnõu vastu. «Ei usu, et opositsioon hakkab vastu,» ütles ta.
Sirendi arvates peaks kaitsetolle kehtestama siiski valitsus, mitte riigikogu.
Uue tollitariifi seaduse muudatuse eelnõu järgi esitab asjast huvitatud ministeerium loodavale tollitariifikomisjonile kaitsetolli kehtestamise eelnõu, komisjon edastab selle 15 päeva jooksul valitsusele, kes otsustab kuu jooksul eelnõu esitamise riigikogule.