• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti ise takistab enda vastuvõtmist WTO liikmeks?

    Tegelikult ei ole küsimus niivõrd tehnilistes üksikasjades, selle taust on ikka päris süngelt sügav. Mina näen põhjust praeguses valitsuskoalitsioonis, kellel ei ole selget poliitikat. Maamehed veavad oma poole, Koonderakonnal puudub üldse ühtne poliitika, sest Koonderakond on ise lõhki ja sellises situatsiooni ei ole midagi imestada.
    Ma ei saa aru inimestest, kes räägivad, et lätlased tegid meile ära. Midagi ei teinud nad meile ära, see oli lihtsalt meie oma tegematajätmine, otsustamatus ja suutmatus võtta selgeid positsioone. Varsti võime sama asjaga seista ka Euroopa Liidu ukse ees. Ma ei pea üldse võimatuks, et mingid tagasilöögid ka ELi poolt tulevad, sest valitsuskoalitsioon on teinud Eesti sisemisele majanduskeskkonnale, Eestisse investeerijatele nii palju halba ja nüüd hakkavad rahvusvahelised lopsud meile tagasi tulema.
    Väliskomisjonis on püütud seda teemat üles võtta ja ka neljapäeval pidi olema istung WTO küsimustes, aga jälle jäi ära, sest ei leitud aega tulla.
    Muidugi kahju, et oleme nii kaua WTO ukse taha jäänud, sest see on organisatsioon, milles ka väikesed riigid on mingis mõttes suurte riikide kaubandusliku omavoli või surve eest kaitstud. Selles mõttes on liikmeks astumine kahtlemata tähtis. Aga tähtis ei ole liikmeks saamine, vaid tähtis on tingimused, kuidas sinna saadakse. Läbirääkimistel peab saavutama kaubandustingimustes võrdsuse teise poolega. Me oleme suhteliselt halvas lähtepositsioonis.
    Lätil oli see eelis, et neil olid tollid kehtestatud. WTOsse astumisel esitatakse probleem järgmiselt: kui sul enne tolle vaja ei olnud, siis mis õigusega tahad sa WTO liikmeks astudes hakata protektsionismi harrastama. Kui sul on tollid, kaubeldakse sinuga, et äkki vähendad neid. Nulli on raske vähendada, tuleb hakata importööridele peale maksma. 1997. a jätsime tollid subsideeritud impordi vastu kehtestamata. Nüüd esitavad teised küsimuse -- te ei kehtesta isegi subsideeritud impordi vastu tolle, mis õigusega siis meile.
    Põhiline on see, et peetakse läbirääkimisi ja saavutatakse võimalikult head tulemused, mitte võimalikult suur kiirus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.