Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti saab tänapäevase lennundusseaduse
Eelnõus on esimest korda kokkuvõtlikult sätestatud kõik regulatsioonid, mis puudutavad nii otseselt lendamist kui ka lennundustegevust maal, alates lennujaamadest ja lennujuhtimisest kuni lennuaparaatide ehituse, lennumeeskondade kvalifikatsiooni ja päästetööde korralduseni, selgitas teede- ja sideminister Raivo Vare ajakirjanikele.
«Lennunduse jaoks on see nagu väike konstitutsioon,» ütles Vare. «Eelnõus on lahendatud palju tehniliste probleemide vallas -- selles osas on eelnõu läbimurdelise tähtsusega.»
Eelnõu sätestab teede- ja sideministri ning lennuameti peadirektori pädevuse lennundusalaste tehniliste nõuete ja protseduurireeglite kehtestamiseks ja ühtlustab lennundusalast terminoloogiat.
Eelnõu viib Eesti lennundusalase regulatsiooni vastavusse rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (RTO), Euroopa tsiviillennunduse konverentsi ning Eurokontrolli nõuete ja soovitustega ning harmoneerib seaduse sätteid Euroopa Liidu lennundusalaste direktiividega.
Praegu viibib Tallinnas laiem ekspertide grupp, kes tegeleb Euroopa ja Balti õhuruumi ühendamise probleemistikuga, ütles Vare. Seoses sellega, et Balti riigid kavatsevad ühineda Euroopa ühtse õhuruumiga, laieneb neile riikidele ka rida rahvusvahelisi reegleid, mida seni kasutati ainult bilateraalselt. See tähendab, et nii seadustik kui ka lennunduse administreerimine tuleb viia lühikese aja jooksul vastavusse rahvusvaheliste nõuetega, lisas Vare.
Praegu kehtiva lennundusseaduse võttis riigikogu vastu 1993. aasta 2. juunil.ETA