Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toiduainetööstust toetav faktooringuskeem käivitusvalmis
Skeemi kohaselt aitab riik faktooringettevõtetel ehk pankadel ja liisingufirmadel tootjate nõuded töötlejatele üles osta, ütles peaministri majandusnõunik Aare Järvan.
Skeemi tingimuste järgi annavad faktooringule garantii ja maksavad intressikompensatsioone põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fond ja maaelu laenude tagamise sihtasutus, mis garanteeriks faktooringtehinguid kõige suuremas ulatuses, selgitas majandusnõunik.
Nii ei toeta riik tootjaid ja töötlejaid otse, vaid sihtasutuste kaudu, märkis Järvan. Tema sõnul on seni liigselt kultiveeritud lähenemist, et riik peab «otse ja peale» maksma.
Plaani järgi jaguneksid riskid maaelu laenude tagamise sihtasutuse, põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi ja pankade vahel.
Järvani hinnangul tuleb faktooringu abil toetada efektiivseid tootjaid. «Neile tuleb natuke kaasa aidata, et riske vältida, mitte pimesi peale maksta.»
Ühtlasi ei tohi skeemi käivitamine Järvani sõnul pärssida loomuliku restruktureerimise ja tootmise tõhustamise protsessi.
Skeemi kohaselt garanteerib riik töötlejate võlad teatud ulatuses faktooringu abil. Nii saavad tootjad kohe raha kätte ja töötlejal oleks aega maksta, rääkis Järvan.
Kui faktooringettevõte ei saa raha töötlejalt kätte, garanteerib riik suuremas osas saamata jäänud kohustuse.
Valitsus ei ole välistanud ka teise skeemi, laenude tagamise ehk optsiooniskeemi kasutuselevõttu, mis oli samuti teisipäevase arutelu kavas.
Järvani hinnangul sobib faktooringuskeem rohkem piimatööstusettevõtteile, optsiooniskeem kalatööstusele.
Optsiooniskeemi kohaselt annab valitsus pankadele põllumajandussaaduste töötlejate käibelaenudele lisatagatise, ostes alla turuhinna üles kuni 300 miljoni krooni eest laenutaotlejate toodangut.
Tootjad kohustuvad laovarud valitsusega sõlmitava lepingu alusel tagasi ostma.
Valitsus ise ostab laovarud üles umbes 60--70 protsendi ulatuses kaupade turuhinnast, et tagada nende edaspidine kasudega müümine.
Aare Järvan ei välistanud, et valitsus võtab kasutusse mõlemad skeemid. Ta lisas, et kummagi skeemi väljatöötamisel on osalenud nii pangad kui tootmisettevõtted ning andnud skeemidele pooldava hinnangu.
Valitsuse võimalik toetus ettevõtetele laenude garanteerimise teel tõusis päevakorda septembri keskel.
Venemaad augustis tabanud kriisi tõttu on hätta sattunud peamiselt toiduainetööstuse ettevõtted, kelle raskused on omakorda viinud pankroti äärele põllumehed.BNS