• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toiduainetööstust toetav faktooringuskeem käivitusvalmis

    Skeemi kohaselt aitab riik faktooringettevõtetel ehk pankadel ja liisingufirmadel tootjate nõuded töötlejatele üles osta, ütles peaministri majandusnõunik Aare Järvan.
    Skeemi tingimuste järgi annavad faktooringule garantii ja maksavad intressikompensatsioone põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fond ja maaelu laenude tagamise sihtasutus, mis garanteeriks faktooringtehinguid kõige suuremas ulatuses, selgitas majandusnõunik.
    Nii ei toeta riik tootjaid ja töötlejaid otse, vaid sihtasutuste kaudu, märkis Järvan. Tema sõnul on seni liigselt kultiveeritud lähenemist, et riik peab «otse ja peale» maksma.
    Plaani järgi jaguneksid riskid maaelu laenude tagamise sihtasutuse, põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi ja pankade vahel.
    Järvani hinnangul tuleb faktooringu abil toetada efektiivseid tootjaid. «Neile tuleb natuke kaasa aidata, et riske vältida, mitte pimesi peale maksta.»
    Ühtlasi ei tohi skeemi käivitamine Järvani sõnul pärssida loomuliku restruktureerimise ja tootmise tõhustamise protsessi.
    Skeemi kohaselt garanteerib riik töötlejate võlad teatud ulatuses faktooringu abil. Nii saavad tootjad kohe raha kätte ja töötlejal oleks aega maksta, rääkis Järvan.
    Kui faktooringettevõte ei saa raha töötlejalt kätte, garanteerib riik suuremas osas saamata jäänud kohustuse.
    Valitsus ei ole välistanud ka teise skeemi, laenude tagamise ehk optsiooniskeemi kasutuselevõttu, mis oli samuti teisipäevase arutelu kavas.
    Järvani hinnangul sobib faktooringuskeem rohkem piimatööstusettevõtteile, optsiooniskeem kalatööstusele.
    Optsiooniskeemi kohaselt annab valitsus pankadele põllumajandussaaduste töötlejate käibelaenudele lisatagatise, ostes alla turuhinna üles kuni 300 miljoni krooni eest laenutaotlejate toodangut.
    Tootjad kohustuvad laovarud valitsusega sõlmitava lepingu alusel tagasi ostma.
    Valitsus ise ostab laovarud üles umbes 60--70 protsendi ulatuses kaupade turuhinnast, et tagada nende edaspidine kasudega müümine.
    Aare Järvan ei välistanud, et valitsus võtab kasutusse mõlemad skeemid. Ta lisas, et kummagi skeemi väljatöötamisel on osalenud nii pangad kui tootmisettevõtted ning andnud skeemidele pooldava hinnangu.
    Valitsuse võimalik toetus ettevõtetele laenude garanteerimise teel tõusis päevakorda septembri keskel.
    Venemaad augustis tabanud kriisi tõttu on hätta sattunud peamiselt toiduainetööstuse ettevõtted, kelle raskused on omakorda viinud pankroti äärele põllumehed.BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.