Tõus viib tööjõu ärisse, mõõn riigiametisse

Artikkel

- Uudised
- 1. november 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tõus viib tööjõu ärisse, mõõn riigiametisse
Oktoobris otsis tööhõivetalituse vahendusel tööd üle 30 000 inimese. Venemaa kriisi mõjul raskustesse sattunud ettevõtete arvel ennustatakse töötute arvu küllalt kopsakat lisa, hakatuseks ligi kahekordistumist.
Äripäev ennustab, et n-ö klassikalisi töötute horde meil ei teki, vaid tööjõud paigutub ümber.
Tööjõu vool eraettevõtlusse, mis oli haripunktis majandusliku tõusu ajal möödunud aastal, kus intensiivselt arenevad sektorid vajasid üha uut tööjõudu ja suuremates firmades lausa igale korrusele igakuiselt uusi töötajaid võeti, hakkab võtma teise suuna.
Küsimus on üldises kasvus. Kui voolab sisse raha, investeeringuid, tehakse sellest veel suuremat raha. Inimeste abiga. Kui olukord muutub kitsamaks, peab koomale tõmbama.
Valikuid teeb tööandja objektiivse olukorra järgi. Aasta tagasi orienteeruti käibe kasvule ja suurendati ressurssi. Sellel aastal on ettevõtted hakanud rohkem mõtlema kulude kokkuhoiule. Ja tööjõukulu moodustab ettevõtetes teadupärast arvestatava osa kuludest.
Töökohad tekivad sinna, kus toimub laienemine. Eesti ettevõtluses laienemiste nimekiri praegu kuigi pikk ei ole, alates ehk Elcoteqist.
Tööjõudu võib võrrelda raha liikumisega börsil, see ei kao kuhugi, vahetab vaid omanikku. Töötaja vahetab kohta. Mingi hulk töötegijaid läheb riigist välja, ent see on tähtsusetu osa. Välismaal võib tööposti saada näiteks tipptasemel professor, lihttöölisel on tööloa saamine keeruline.
Suur osa möödunud aastal eraettevõtlusse voolanud tööjõudu leiab aga nüüd kõige tõenäolisemalt oma koha riigiametites. Erasektor on raskustes, käibed vähenevad, kasumit ei tule, st töötaja palgakasvule loota ei saa, koondamine on palju tõenäolisem.
Samas riigieelarve maht kasvab ja riigisektor on pea ainukesena see koht, kus praegu palgad tõusevad. Nii on vähemalt lubatud. Samuti on riigiametites hulk ettenähtud kohti täitmata.
Madalapalgalised töökohad muutuvad populaarseks, sest suurt palka nii naljalt leida ei ole. Ettevõtete juhid ei lähtu sotsiaalsest õiglusest, vaid orienteeruvad siiski turule, st nõudmise-pakkumise vahekorrale. Kui on vaja väga head töötajat, on see kallis, ja ta makstakse ehk kohati ka üle.
Suur pakkumine aga muudab iga kauba, ka tööjõu odavamaks. Madalate palgakuludega kaasneb inflatsiooni vähenemine, võimalik et deflatsioonini välja. See aga tähendab omakorda, et Eestis toodetud kaupade ekspordivõime peaks hakkama paranema.
Niisiis võib kindel olla, et varsti suureneb riigi palgal olevate töötajate arv.
Läinud aastal intensiivselt arenenud firmad, kes siis endale sobivaid töötajaid ei leidnud, saavad oma vakantsed ametikohad kvaliteetsete spetsialistidega täita.
Majandusliku tõusu ajal voolab tööjõud eraettevõtetesse ja languse ajal riigiametitesse. Kui tulevad suured investeeringud, vajab eraettevõtlus taas inimesi, kelle abil rahast veel suuremat raha teha. Erasektor saab siis ka töötajatele suuremat palka pakkuda ja vool võtab taas suuna sinnapoole.
Hetkel kuum