Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüplemine ei soojenda

    Hansapanga välisdivisjoni direktor Ago Lauri leiab, et järgmise aasta majanduskasvu tagamise ühe mootorina tuleks kõne alla pankade kohustusliku reservi vähendamine keskpangas. Praegu on see kümnendik hoiuste mahust. Mullu oktoobris kehtestatud ranged kapitalinormatiivid on Lauri sõnul viinud selleni, et pankade laenuportfellid enam ei kasva, vaid hakkavad kahanema. Kohustusliku reservi vähendamine vabastaks mõnisada miljonit krooni ettevõtetele käibevahenditeks.
    Äripäev leiab, et Eesti peaks jätkama konservatiivset majanduspoliitikat, hüplemine ei mõju Eesti mainele ja majandusele hästi.
    Praegune olukord meenutab mõnes mõttes möödunud sügist, ainult et peegelpildis. Sügisel võeti vastu otsus tõsta pankade usaldusnormatiive ja viia raha Eestist välja majanduse stabiliseerimise reservi. Nüüd on stabilisatsioonifondi raha peale juba ohtralt keelt limpsatud. Riigikogu kiitis heaks põllumeestele ikalduskahjude katmiseks sealt 250 miljoni laenamise. Stabilisatsioonifondist raha võtmist pooldab Mõõdukate seaduseelnõu. Savisaar püüab hääli loosungiga -- milleks toetada Saksa majandust. Nüüd on üleval ka pankade kohustusliku reservi vähendamine.
    Selge on see, et valitsus ja Eesti Pank jäid möödunud aastal oma majanduse mahajahutamise vaimustusega lootusetult hiljaks. Ülekuumenemine, millest rääkis majandusanalüütik Ardo Hansson juba 1996. a, oli selleks ajaks möödas ja turg jõudnud maha jahtuda. See ei peaks aga olema põhjus, et nüüd stabilisatsioonireserv tühjaks tassida ja pankade kohustusliku reservi määr alla tõmmata. Üks, mis kindel -- majanduse jahutamisega ei tule Eesti Pangal ja valitsusel tükk aega tegeleda. Küsitav on aga, kas (nii riigi kui pankade) reservide kallale minek kõige parem «soojendamise» moodus on.
    Pankade kohustuslik reserv on likviidsuspuhver, mida saab kasutada siis, kui tõeline häda käes. Reservi eesmärk on mingilgi määral kaitsta hoiustajaid krahhi eest. Kui reservi määr on väiksem, on küll teenimisvõimalus, ent ka risk suurem.
    Eesti Panga üks eesmärk reservimäära tõstmise ajal oli seegi, et raha ringlusest kõrvaldada ja vähendada tarbimist. St piirata ka laenamist, mis läinud suvel küllaltki kergekäeline oli. Reservimäära alandamisest saadav paarsada miljonit võib anda küll ajutist leevendust ettevõtetele (eelkõige pankadele endile), ent ei korvaks üsna õblukeseks muutunud usaldust Eesti panganduse vastu. Ja nagu ütles kunagi majandusministri ametis Andres Lipstok, jälgitakse pangandussektorit mujal maailmas väga hoolega ja seal oleks iga hoop usaldusele hullem kui viie vooruga presidendivalimine.
    Võib-olla just keskpanga kehtestatud karmid usaldusnormatiivid ja korralik kontrollisüsteem on andnud põhjust kahel Rootsi suurpangal Eesti turule tulla. SEB ja Swedbank jälgisid kaua Eesti turgu, enne kui siin suurosalusi omandada otsustasid. Kahe hiiu tulek Eestisse lubab tublit rahasüsti Eesti pangandusse. Mis tähendab, et pankade jaoks hakkab kriis juba leevenduma. Pankade puhul toonitatakse ikka, et nad on majanduse lipulaevad, seega peaks ülejäänud majandus õige pea järele tulema.
    Riik saab jäätatud majandusse kevadise soojuse tuua võimalikult soodsa keskkonna, investeerimiskliima ja maksupoliitikaga. Ja keskpank müüa usaldust võimalikult konservatiivse panganduspoliitikaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: investeerimisideed, elektri hind, tasude kadumine ning Äriplaan 2023
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.