Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa finantskriis kõigutab Läti panku
Kapitalas Banka pankroti järel ähvardab sama saatus ka Viktorija Bankat, mis on kauplemise peatanud ning peab uksed sulgema, kui ei suuda end lähipäevade jooksul refinantseerida.
Läti keskpank hoiatas sel nädalal, et mitmed pangad on Vene kriisist enam kannatanud kui ise seda tunnistavad. Üheksa loetletud panga hulgas ei ole Läti suurimat panka Parekss Bankat, kuid nimekirjast leiab neli suuruselt järgmist panka -- Unibanka, Rietuma Banka, Rigas Komercbanka ja Transit Banka. Mõni nädal tagasi palus Rigas Kommercbanka keskpangalt abi, kui hoiustajad hakkasid oma raha pangast massiliselt välja võtma.
Läti keskpanga juhi Einars Repse sõnul tuleb keskpank appi ajutiste likviidsusprobleemide lahendamiseks, kuid keeldub toetamast maksejõuetuid panku.
Pankadel on rekapitaliseerimiseks aega 1999. a märtsini, mis on 1998. a bilansside avalikustamise viimane tähtaeg. Repse sõnul toetab keskpank igati panganduse konsolideerumist ning pankade ühinemist. Mitmed väikepangad ei kujuta endast hetkel enamat kui investeerimiskanalit oma omanikele.
Ohtu Läti pangandussüsteemile keskpank siiski ei näe. 1997. a lõpus oli pankade kapitali adekvaatsus 20% nõutud 10% asemel. Aasta lõpuks võib see näitaja langeda 12--14 protsendile.FT-ÄP