Venemaa pankroti serval

Enne aastavahetust tuleb Venemaal välislaenude intresse maksta 46 miljardit Eesti krooni ja tuleval aastal kokku 231 miljardit krooni. «See käib Venemaale üle jõu,» kinnitas esimene asepeaminister Juri Masljukov. Tema sõnul on valitsusel nüüd ainult kaks võimalust: kas võtta vastu äärmiselt säästlik eelarve või laenud ümber struktureerida. Valitsus eelistab viimast.

Venemaa jättis augustis ja septembris maksmata 685 miljonit dollarit intresse nn Pariisi klubisse kuuluvatele võlausaldajatele. Tänavu tuleb veel tasuda intresse Londoni klubisse kuuluvatele võlausaldajatele, eurovõlakirjade intresse ning IMFi laenu intresse. Venemaa võlakirjade hinnad on lääne turgudel oluliselt langenud, sest enamik investoreid arvab, et Venemaa ei suuda neid lunastada.

Masljukovi sõnul selgub läbirääkimiste käigus, kui palju rublasid peab valitsus eelarveaukude täitmiseks juurde trükkima, lisades, et kõne alla võib tulla 15 miljardi rubla trükkimine tänavu ning 30--35 miljardi rubla trükkimine järgmisel aastal.

Venemaa terve välisvõlg on 1990 miljardit Eesti krooni, mis moodustab kolmandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Iseenesest ei ole võlg väga suur, kuid suurem osa võlast tuleb tagasi maksta lähiajal, mil Venemaa on NSVLi lagunemisest peale suurimas majanduskriisis.

Rubla kurss on kukkunud, Moskva börs on madalseisus, import on kokku kuivanud ja Venemaa peamise ekspordituluallika nafta hind maailmaturul on tavalisest märksa väiksem. Lisaks on Vene pangasüsteem kokku varisenud ja riigi lühiajalised võlakirjad, mille väärtus on 530 miljardit krooni, on külmutatud.

Näib sedamoodi, et Venemaale on selja pööranud põhiline abiandja, rahvusvaheline valuutafond (IMF), mille delegatsioon nimetas Vene valitsuse kriisiplaani oluliseks kõrvalekaldeks turumajanduse põhimõtetest ega pakkunud mingeid uusi laene, mida Venemaa taotleb.

Venemaa valitsus teatas reedel, et avaldab oma kriisivastaste meetmete paketi lõpliku versiooni järgmisel nädalal, ehkki peaminister Jevgeni Primakov oli andnud lõplikuks tähtajaks 5. novembri.

Kriisivastaste meetmete paketi varasemaid variante on jõudnud juba teravalt arvustada nii IMF kui ka USA valitsus. USA asevälisminister Strobe Talbott avaldas arvamust, et raha juurdetrükkimise laadsete minevikuvigade kordamine võib majandussituatsiooni Venemaal üksnes halvendada.

Järgmise aasta riigieelarve defitsiidiks on meetmepaketis kavandatud kuni 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. IMF pole rahul sellega, et valitsus ei näita, kuidas ta kavatseb eelarvedefitsiidi katta.

Venemaa rahandusministri Mihhail Zadornovi teatel kavatseb valitsus selle aasta neljandas kvartalis eelarvedefitsiidi katteks juurde trükkida kuni 25 miljardit rubla. Seni on keskpank juurde trükkinud umbes viis miljardit rubla.

IMF on hoiatanud, et suure hulga rublade trükkimine viib kontrollimatu inflatsioonini.

IMFi väitel peaks Kreml püüdma hoida inflatsiooni nii tänavu kui järgmisel aastal 25% raames ning rubla kursi dollari suhtes tasemel 20.DI-Reuters-BNS-ETA-ÄP