• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turundusõpikute müüki mõjutab õppejõu maitse

    Kõik viis edetabeli raamatut on turunduseriala õpikud. Ingliskeelse majandusõppega Eesti kõrgkoolides antakse turunduse algteadmised just nende raamatute varal.
    Oktoobris enim müüdud raamatute koostajad -- Perreault, Kotler, Meldrum, Keegan ja Smith -- on ülemaailmselt tunnustatud autorid.
    Õppejõud soovitavad oma tudengitele just seda kirjandust, millega on ise harjunud. Tuntud turundusõpikute õppesüsteemid on tegelikult sarnased, mõningal määral erineb vaid materjali esitamine.
    Näiteks Philip Kotleri «Principles of Marketing» on Eestis populaarne, sest selle järgi on rikkalikult esitatud näidete tõttu lihtsam materjali omandada. Inglismaal on populaarseim Keegani «Principles of Global Marketing». Eestikeelsetest turundusõpikutest on aga enim kasutusel Ann Vihalema omad, mille järgi õpivad paljud keskkooliõpilased.
    Eesti raamatuturul napib turundusalaseid käsiraamatuid. Õppekirjandust praegu on ja tuleb ilmselt juurde, seega müügimaht kasvab. Üldiselt soovitakse osta ikka spetsiifilist turunduskirjandust ja praegu ka eestikeelset.
    CD-ROMid praegu Eestis raamatutele konkurentsi ei paku. Laserplaate kasutatakse koolides küll õppematerjalina, kuid raamatuga sisult võrdseid CD-ROMe Eestis ei ole, eriti emakeelseid. Laserplaatidel on tavaliselt mingid tööülesanded, näiteks, tuleb lahendada firma loomisega seotud küsimusi, kusjuures õppeprotsess sarnaneb mänguga. CD-ROMi miinuseks on see, et spetsialistidel on iseseisvaks õppimiseks vähe aega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs meelitab mind kohviaroomiga
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Investorid kolmeeuroseid kohve iga päev pigem ei tarbi, aga see ei tähenda, et sama raha eest kohvimaailma panustada ei võiks. Tänasest on võimalik märkida Eesti kohvifirma OA Coffee aktsiaid ja ei tea, kas sihilikult või mitte, aga ühe aktsia hinnaks on 3,3 eurot, mis on umbes sama, kui osta üks tass kohvi mis tahes kohvikus. Seega tekib mul küsimus, kumb on kasulikum rahapaigutus.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.