• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koop pidi Pennu juhtkonnast lahkuma

    Pennu peamaja ehitust ja PCT Liisingut finantseerinud Hansapangal on Pennu vastu nõudeid umbes 50 miljonit krooni.
    Küsimusele, kas Alo Koobi ja kahe teise Pennu juhatuse liikme üleeilne tagasiastumine oli Hansapanga tahe, vastas PCT juhatuse esimees Raivo Pavlov jah ja ei. Hansapank ei saa otseselt otsustada juhatuse liikmete üle, lisas ta.
    Hansapanga avalike suhete direktor Kristi Liiva ütles, et Hansapank ei saa Pennus toimuvat kommenteerida, sest tegemist on kliendiga.
    Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt ütles, et tema arvates ei taha Hansapank Pennu osas üldse sõna võtta.
    «Lahkusin juhatusest seetõttu, et ühelt poolt oli see minu tahe ja teisalt arvas nõukogu, et saan enda kui aktsionäri huve paremini esindada, kui ei kuulu firma juhatusse,» ütles praegu Pennu arendusdirektorina töötav Alo Koop.
    Hansapank ei ole minu ja teiste Pennu juhatuse liikmete tagasiastumise taga, kinnitas Koop.
    «Hansapanga omanduses olevad Pennu aktsiad on tegelikult minu repotud (aktsiate tagatisel võetud laen -- toim.) Pennu aktsiad,» sõnas ta.
    Ametlikult kuulub Koobile või tema firmadele 600 000 PCT aktsiat, mis moodustab umbes 40% ettevõtte aktsiakapitalist. Peale Hansapanga käes olevate aktsiate küünib Koobi osalus PCTs pooleni aktsiakapitalist.
    «Minu käes on aktsionärina liiga suur võim. Usun, et ma saan oma tahet teostada aktsionäride üldkoosoleku kaudu,» märkis Koop. Ta lisas, et on juhatusest tagasi astumist kaalunud juba pikka aega, protsess sai alguse sellest, kui ta suvel astus tagasi firma juhatuse esimehe kohalt.
    Pennu nõukogu esimees Vello Vensel ütles, et tegemist ei ole sellega, nagu oleks Koobil mingi tähtaeg kätte jõudnud. «Ilmselt on tegu mingite kokkusattumustega,» sõnas ta.
    Koop on viimasel ajal üritanud Pennut maha müüa, liita teiste arvutifirmadega, kuid ebaõnnestunult, ütles üks arvutifirma juht.
    Pavlovi sõnul ei muutu seoses juhatuse liikmete tagasiastumisega Pennus midagi. Samuti ei ole Pennu tema sõnul kavatsenud lahkuda börsilt.
    Pennu koosneb kolmest osast: arvutitootmine, liisingutegevus ja peamaja. Tallinnas Järvevana teel asuv peamaja oli Järve Kinnisvarahoolduse ASi oma, millest 60--70 protsenti kuulus Pennule ja ülejäänud Pennu sidusettevõttele ID Süsteemid.
    Pennu müüs hiljem oma osaluse Järve Kinnisvarahoolduse ASis ID Süsteemidele, saades selle eest neli miljonit krooni, ehkki osaluse bilansiline väärtus oli suurem. Selle tehinguga kandis Pennu 8--9 miljonit krooni kahjumit.
    Venseli sõnul on Pennu maja ehitatud ligikaudu 40 miljoni krooni eest, millest 20 miljonit laenati Hansapangast. «Laen oli pikaajaline, selle tagasimaksmine on korralikult laabunud,» tõdes Vensel.
    ID Süsteemid kavatseb Venseli ütlusel müüa Pennu peamaja selle kaasomanikule, kelle nime ta ei soovinud öelda.
    Kahjumit on tootnud ka Pennu tütarfirma PCT Liising. Liisinguportfelli maht on 40--50 miljonit krooni, sellest arvuteid on liisitud ligikaudu kümne miljoni eest.
    Liisingufirma hinnaks pakuvad konkurendid neli-viis korda vähem tema portfelli mahust. PCT Liising müügist tulenevaks kahjumiks hinnatakse 20 miljonit krooni.
    PCT Liisingu juhataja Märt Viitas keeldus eile õhtul ettevõtte tegevuse kohta kommentaare andmast, viidates volituste puudumisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.