Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koop pidi Pennu juhtkonnast lahkuma

    Pennu peamaja ehitust ja PCT Liisingut finantseerinud Hansapangal on Pennu vastu nõudeid umbes 50 miljonit krooni.
    Küsimusele, kas Alo Koobi ja kahe teise Pennu juhatuse liikme üleeilne tagasiastumine oli Hansapanga tahe, vastas PCT juhatuse esimees Raivo Pavlov jah ja ei. Hansapank ei saa otseselt otsustada juhatuse liikmete üle, lisas ta.
    Hansapanga avalike suhete direktor Kristi Liiva ütles, et Hansapank ei saa Pennus toimuvat kommenteerida, sest tegemist on kliendiga.
    Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt ütles, et tema arvates ei taha Hansapank Pennu osas üldse sõna võtta.
    «Lahkusin juhatusest seetõttu, et ühelt poolt oli see minu tahe ja teisalt arvas nõukogu, et saan enda kui aktsionäri huve paremini esindada, kui ei kuulu firma juhatusse,» ütles praegu Pennu arendusdirektorina töötav Alo Koop.
    Hansapank ei ole minu ja teiste Pennu juhatuse liikmete tagasiastumise taga, kinnitas Koop.
    «Hansapanga omanduses olevad Pennu aktsiad on tegelikult minu repotud (aktsiate tagatisel võetud laen -- toim.) Pennu aktsiad,» sõnas ta.
    Ametlikult kuulub Koobile või tema firmadele 600 000 PCT aktsiat, mis moodustab umbes 40% ettevõtte aktsiakapitalist. Peale Hansapanga käes olevate aktsiate küünib Koobi osalus PCTs pooleni aktsiakapitalist.
    «Minu käes on aktsionärina liiga suur võim. Usun, et ma saan oma tahet teostada aktsionäride üldkoosoleku kaudu,» märkis Koop. Ta lisas, et on juhatusest tagasi astumist kaalunud juba pikka aega, protsess sai alguse sellest, kui ta suvel astus tagasi firma juhatuse esimehe kohalt.
    Pennu nõukogu esimees Vello Vensel ütles, et tegemist ei ole sellega, nagu oleks Koobil mingi tähtaeg kätte jõudnud. «Ilmselt on tegu mingite kokkusattumustega,» sõnas ta.
    Koop on viimasel ajal üritanud Pennut maha müüa, liita teiste arvutifirmadega, kuid ebaõnnestunult, ütles üks arvutifirma juht.
    Pavlovi sõnul ei muutu seoses juhatuse liikmete tagasiastumisega Pennus midagi. Samuti ei ole Pennu tema sõnul kavatsenud lahkuda börsilt.
    Pennu koosneb kolmest osast: arvutitootmine, liisingutegevus ja peamaja. Tallinnas Järvevana teel asuv peamaja oli Järve Kinnisvarahoolduse ASi oma, millest 60--70 protsenti kuulus Pennule ja ülejäänud Pennu sidusettevõttele ID Süsteemid.
    Pennu müüs hiljem oma osaluse Järve Kinnisvarahoolduse ASis ID Süsteemidele, saades selle eest neli miljonit krooni, ehkki osaluse bilansiline väärtus oli suurem. Selle tehinguga kandis Pennu 8--9 miljonit krooni kahjumit.
    Venseli sõnul on Pennu maja ehitatud ligikaudu 40 miljoni krooni eest, millest 20 miljonit laenati Hansapangast. «Laen oli pikaajaline, selle tagasimaksmine on korralikult laabunud,» tõdes Vensel.
    ID Süsteemid kavatseb Venseli ütlusel müüa Pennu peamaja selle kaasomanikule, kelle nime ta ei soovinud öelda.
    Kahjumit on tootnud ka Pennu tütarfirma PCT Liising. Liisinguportfelli maht on 40--50 miljonit krooni, sellest arvuteid on liisitud ligikaudu kümne miljoni eest.
    Liisingufirma hinnaks pakuvad konkurendid neli-viis korda vähem tema portfelli mahust. PCT Liising müügist tulenevaks kahjumiks hinnatakse 20 miljonit krooni.
    PCT Liisingu juhataja Märt Viitas keeldus eile õhtul ettevõtte tegevuse kohta kommentaare andmast, viidates volituste puudumisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.