Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksusoodustused söövad eelarvet

    Umbes 120 miljonit krooni jäi eelmisel aastal ettevõtte tulumaksu laekumata välisosalusega ettevõtete tulumaksusoodustustelt. 500 miljoni krooni võrra vähendasid mullu maksustatavat tulu krediidiasutuste eraldised reservfondi.
    Sel aastal jääb hinnanguliselt 200 miljonit krooni laekumata seoses piirkondliku tulumaksusoodustusega. Selle soodustuse paradoks seisneb asjaolus, et ettevõtjate meelest soodustus ei tööta. Põhjuseks on see, et kahjumit, mis tekib põhivarasse investeerimisel tehtud kulutustest, ei ole võimalik edasi kanda järgmistele aastatele.
    «Seda kahjumit ei ole võimalik raamatupidamislikult katta tulevaste perioodide kasumiga,» kinnitab ka OÜ Äri- ja Maksukonsultatsiooni juhatuse esimees Katrin Tamm.
    Osa maksusoodustusi on tulnud juba koos 1994. aasta maksuseadustega, kuid aastatega on peamiselt poliitikute poolt maksuseadustesse lisatud veel hulk soodustusi, mis on sundinud kibestunult sõna võtma nii maksuameti endist peadirektorit Kalev Järvelille kui rahandusminister Mart Opmanni.
    Järvelill tõi maksusoodustustest solgitud seadused eraettevõtlusse suundumise ettekäändeks. Opmann on öelnud sarkastiliselt, et riigikogul tuleks ära võtta õigus maksuseadusi muuta, vaid jätta see töö valitsuse ja rahandusministeeriumi teha.
    «Eesti raamatupidamine ja maksuseadused on suhteliselt liberaalsed,» sõnab Tamm. «Nad võimaldavad osava finantsjuhtimise korral nii suurt kasumit kui vajalik ja nii väikest maksustavat tulu kui võimalik,» lisab ta.
    Üks kasumi vähendamise levinud viis on ettevõtlusega mitteseotud ja seotud kulude kajastamine. Kuna rahandusminister pole jõudnud selle kohta tulumaksuseadusega täies ulatuses kooskõlas rakendusakti välja töötada, on need kulud sageli raamatupidaja tõlgendada.
    Paljud väikefirmad või üksikisikust ettevõtjad märgivad ettevõtlusega seotud kuluks koduse tapeedivahetamise, kohvimasina ostmise jne.
    Lihtsaim viis on kajastada ettevõtlusega seotud kuludena esinduskulusid, mille pealt peab maksma ainult tulumaksu. Selliste kulude alla saab panna näiteks kontoris külalisele pakutud kohvi.
    Samasse kohta, esinduskuludesse, kantakse tihti ka turismireise eksootilisesse puhkepiirkondadesse, näidates seda kui tähtsat ärikohtumist. Seaduses näpuga järge vedades peaks aga sellised kulud minema erisoodustuse all, mis tähendab nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga maksustamist.
    See ettevõtjale soodus segadus tõotab paraku järgmisest aastast kaduda, sest rahandusministeerium tahab paari kuuga puuduva rakendusakti valmis saada.
    Tüüpiline viis kasumi vähendamiseks on maksuamortisatsiooni ehk maksukulumi korrigeerimine. Kulumi määr võib kõikuda 0 ja 40% vahel. Kulumit võib ka suurendada kuni 5% põhivara väärtusest tehtud parenduskuludega.
    Seejuures on maksuamortisatsiooni on võimalik sama asja kohta igal aastal uuesti kehtestada. «Soomes oli see ka võimalik, kuid kaotati ära, sest firmad kippusid seda kuritarvitama,» märgib Tamm.
    Maksustatavat tulu saab oluliselt lahjendada ka ettevõtluse kahjumi arvel, mida tohib kanda edasi kahjumile järgnenud viiele aastale.
    Ka välisosalusega ettevõtete tulumaksusoodustust saab kahjumi tõttu edasi lükata. Maksu planeerimisel saab selline välisfirma soodustuste kehtivusaastatel rakendada maksukulumi nullmäärasid ja hiljem, kasumiga aastatel hakata vähendama raamatupidamislikku kasumit põhivara maksukulumi suurendamise kaudu.
    Mitu aastat maksusoodustust nautinud Neste Eesti ASi finantsjuht Indrek Kaju kinnitab, et ei ole mõtet pugeda selle taha, et riik takistab maksuseadustega ettevõtlust.
    Veel eelmisel aastal välisosaluse pealt 50protsendilist tulumaksusoodustust saanud Neste Eesti kasutas Kaju sõnul soodustuse tänuga ära. «Kuid selle peale ei saa rajada pikemaajalisi strateegiaid,» lisab ta. Sellest aastast maksab Neste juba täie rauaga tulumaksu.
    Rahvusvahelistel kontsernidel on Kaju sõnul laiemalt võimalusi oma maksustatavat tulu raamatupidamises vähendada. Neste Kaju sõnul neil nippe kasutada ei saa. «Meie müüme bensiini ja selle turuhinda saab täpselt määrata,» selgitab ta.
    Spetsiifilisemal kaubal, nagu näiteks Coca-Cola kontsentraat, võib panna mis hinna tahes ja sellega kogu kasumi kantida mis riiki tahes. «Seda ei suuda siin keegi kindlaks teha, mis kauba õige hind on,» nendib Kaju.
    Ka maksuviiviste ajutine alandamine, mida valitsus kuni järgmise jaanuarini on põhimõtteliselt lubanud, on väga hea võimalus maksude vältimiseks, lisab Kaju irooniliselt. «Minu arust ettevõttel ei tasu üldse panka minna laenu küsima. Jätku kõik riigimaksud maksmata, saab 12protsendilise aastaintressiga laenu aastas riigi käest!» räägib ta.
    Maksuameti andmed viitavad sellele, et niisama lihtne maksude eest kasumi peitmine siiski ei ole. Seda väidab ka maksuamameti peadirektori kohusetäitja Aivar Sõerd ja toob kinnituseks andmed, et selle aasta üheksa kuuga on maksuamet täiendavalt määranud ja sisse nõudnud ettevõtte tulumaksu 10,2 miljonit krooni. Selle sees on ka summad, mida ettevõtjad maksusoodustusi omamoodi tõlgendades on jätnud maksmata.
    - ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulud on rahandusministri poolt määratlemata jäetud ? annetused vähendavad tulu, aga ainult sel juhul, kui need on maksustatavast kasumist 10%
    - ettevõtlusega mitteseotud kulud saab kuni 2% ulatuses ettevõtte korrigeeritud kasumist maha arvata
    - eelmiste perioodile kahjum, mis võidakse jagada viie järgmise aasta peale
    - põhivara parenduskulud
    - tulu pikaajaliste finantsinvesteeringute ümberhindamisest
    - kasum II amortisatsioonigrupi põhivara võõrandamisest raamatupidamises (firma müüb asja kallimalt maha, kui selle bilansiline hind oli)
    - lootusetute võlgnevuste kuludesse kandmine
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Leedu investoriteta päev Balti aktsiaturul lõppes vaikselt
Tänase kauplemispüha tõttu Vilniuses oli avatud vaid kaks Balti börsi, Tallinn ja Riia ning Balti koondindeks Baltic Benchmark nihkus kõigest 0,04 protsendi võrra.
Tänase kauplemispüha tõttu Vilniuses oli avatud vaid kaks Balti börsi, Tallinn ja Riia ning Balti koondindeks Baltic Benchmark nihkus kõigest 0,04 protsendi võrra.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Bolt läheb Soomes kolmandale katsele
Eesti tehnoloogiafirma Bolt üritab taas löögile pääseda Soome turul, kust on juba kaks korda ära tuldud, vahendab Helsingin Sanomat.
Eesti tehnoloogiafirma Bolt üritab taas löögile pääseda Soome turul, kust on juba kaks korda ära tuldud, vahendab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.