Toetuste ja tollidega valijate hääli püüdmas

Riigikogu maapoliitikud said talunikele antud lubaduste nimistusse otse- ja ikaldustoetuste kõrvale veel ühe linnukese kirja panna: valitsus kiitis teisipäeval heaks kaitsetollide kehtestamise tuleva aasta 1. jaanuarist.

Toompea Antsud, Arvod, Andresed ja Tiidud õngitsevad populistlike otsustega maaelanikest valijate hääli ja kaitsevad iseenda ärihuve, mitte ei toeta tootmist maal.

Maapoliitikud jutustavad talupidajatele kaitsetollidest kui siseturgu ebaausa konkurentsi eest kaitsvast mehhanismist. Peamine trump tollide õigustuseks on see, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika näeb kaitsetolle ette ning et valitsus on euroliidu ühtse põllumajanduspoliitika seisukohad heaks kiitnud.

Vaevalt maapoliitikud talupidajatele enne valimisi asja sisulist poolt valgustada tahaksid. Seda, et tollidest võidab vaid käputäis suurtootjaid, kelle seas on needsamad Antsud-Arvod-Andresed-Tiidud Toompealt. Ja kui erahuvid on mängus (otsetoetuste jagamisel iseenda meelespidamine kinnitab, et nii see just on), siis võib maainimesele ka kärbseid pähe ajada.

Kaotajaid on hoopis rohkem -- kõik Eesti elanikud, sest tollid kergitavad tublisti kaupade hindu. Töösturid väidavad, et leiva hind tõuseb umbes 20%, sest meie põllumees ei suuda pagaritööstusele piisavalt nisu kasvatada; et piimapaki hind võib tõusta praeguselt kuuelt kroonilt üheksale. Ometi väitsid maapoliitikud, et tõusevad vaid sisseveetavate, mitte kodumaiste toodete hinnad (ja kui, siis vaid veidi).

Talupidajate keskliit on ära tabanud veel ühe vastuargumendi sisseveotollidele -- omamaised töösturid saavad järjekordse võimaluse kartellikokkulepeteks.

Tollide kehtestamine on riigikogu otsustada, ent vaid Reformierakond on otsustavalt tollide vastu, ülejäänud kardavad end maainimestega vastakuti seada. Samal põhjusel toetasid riigikogujad ikalduskahjude hüvitamist

Ilmselt teevad Toompea parempoolsed jõud sama vea nagu Äripäevgi -- maainimesi kiputakse mõõtma ühe vitsaga. Küllap on maal tõesti palju neid, kes mäletavad «õndsaid» nõukogude aegu, mil külas voolasid piimajõed ja kerkisid lihamäed, ning kes maaerakondade ilusaid lubadusi usuvad ja valimistel neile oma häälegi annavad. Neid, kes tahavad elada teiste kulul ja teevad seetõttu toetuste taganõudmisel eriti valju häält.

Ent maal on ka teist laadi suhtumist, sellist, mis ei salli santimist, toetussummade väljapetmist, ei kiida heaks piima mahavalamist ega töö narrimist. Inimesi, kes teavad, et maainimeste viletsuse taga pole riik, et meelt tuleks avaldada tööstuste või nendesamade neid esindavate riigikogulastest maapoliitikute farmide väravate taga. Teavad sedagi, et praeguse selge ületootmise tingimustes on ettevõtluse edendamiseks maal tarvis uusi ideid.

Äripäev leiab, et otstarbekam on suunata toetussummad uute ideede ellurakendamisele, turgude tundmaõppimisele, st selgitamaks, mida maamees võib turule pakkuda, kui piim ja liha enam ei müü. Soomlased näiteks ootavad heal meelel istikuid, linnainimene lihtsat mööblit jne. Võib-olla kipub ajaleht tarku inimesi õpetama, aga paraku on siin kuulda rohkem hädaldajate häält.