Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiviterile tuleb suur välisinvesteering
Lepingu järgi saab Akzo Nobel Kiviteris toodetud vaikude müügiõiguse Balti riikides. Kasumi jagavad Kiviter ja Akzo Nobel võrdselt.
Leping tähendab Kiviteri aegunud vaigutootmise nüüdisajastamist kiirelt areneva puidu- ja mööblitööstuse nõuete järgi, kommenteeris lepingut Kiviteri juhataja Priit Piilmann. Pidevalt rangemaks muutuvad nõuded plaadi- ja mööblitööstuse liimvaikude koostisele sunnivad keemiatööstust pidevalt investeerima, et püsida konkurentsis, lisas ta.
Kiviteris 36 aastat tagasi alanud vaigutootmine sai viimase investeeringu neli aastat tagasi, kui valmis 4 mln dollarit maksnud vaiguliin. «Täna oleme sellega elu nõudmistele jalgu jäänud, sest moraalselt vananenud liin võimaldab toota üht vaiguliiki, mida saab müüa vaid Baltimaades ja idaturul,» märkis Piilmann.
Investeeringunumbrist ei saa veel rääkida, sest järgnev analüüs selgitab, mida täpselt ja mis koguses Kiviter tootma hakkab, ütles Akzo Nobeli kuuluva Balti riikide müügiettevõtte Casco Liimid OÜ nõukogu esimees Lennart Olsson. «Vaikude sortiment ja tootmismaht sõltub müügivõimalustest,» ütles ta.
Olsson märkis, et ta pole peensusteni kursis Kiviteri majandusraskuste üksikasjadega, aga investeerimiskindluse tagab ettevõtte ümberkorraldamine, mille käigus moodustati vaigu tootmiseks Kiviteri tütarettevõte AS K-J Vaigutööstus.
Kiviteri pankroti tõenäosust ei osanud Priit Piilmann eile hinnata. Tähtsaim on, et ettevõtte töö ei katke ja seda eesmärki täitis tootmise jagamine viide tütarettevõttesse, selgitas ta. «Pankrotil on majanduses ka tervendav mõju, mis lubab teinekord ettevõttel alustada puhaste paberitega,» kommenteeris Piilmann. Ümberkorralduste järel valdusettevõtteks jäänud Kiviterile esitas pankrotiavalduse eelmise kuu lõpul Eesti Põlevkivi.
Koostöölepinguni Akzo Nobeliga jõudis Kiviter, kui pidas samaaegselt läbirääkimisi ka Soome riikliku kütusekontserni Neste keemiaettevõttega Neste Chemicals ja Norra firmaga Dyno Resin. Kolm eelnimetatud ettevõtet jagasid omavahel Balti riikides Kiviterist üle jäänud liimvaikude turuosa, mis oli veerand kogumahust. Kiviteriga lepingu sõlminud Akzo Nobel on tänu müügiõigusele praktiliselt vallutanud Balti riikide liimvaigu müügituru, mida sihtisid ka konkurendid.