• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsused jäävad hätta

    Kuna üksikisiku tulumaksu laekumine uue riigieelarve projekti järgi väheneb 500 mln krooni võrra ehk umbes 7%, siis samavõrra saavad vähem raha kohalikud omavalitsused, kellele laekub 56% üksikisiku tulumaksust.
    Rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep sõnas, et ilmselt tekitab maksu vähendamine rohkem probleeme sellistele omavalitsustele, kelle kogutuludes on riigi osa väike ja oluline osa kõikidest tuludest on üksikisiku tulumaksul. «Neid aga on üle Eesti päris palju,» lisas Lellep.
    «Ma aga ei usu, et riik peaks neile seetõttu toetusfondi suurendama. Omavalitsused peavad välja töötama oma säästuprogrammi,» lausus Lellep. Kui inflatsioon on järgmisel aastal väiksem, on ka vähem kulusid ja sellelt saab kokku hoida, jätkas ta.
    Maidla vallavanem Aare Vahemäe ütles, et ehkki üksikisiku tulumaks moodustab nende tuludest vaid 17 protsenti, mõjutab selle laekumise vähenemine eelarvet tugevalt.
    «Meil on siin pooleli rahvamaja ehitus, mille maksumus on 6 miljonit krooni ja iga kroon on tähtis,» lausus ta.
    Saku valla eelarvest moodustab üksikisiku tulumaks 78 protsenti ja selle vähendamise tõttu tuleb järgmisel aastal kärpida investeeringuid teedeehitusse ja uusehitistesse, rääkis vallavanem Arvo Pärniste. Investeeringute esialgne eelarve Sakus on 11,8 miljonit krooni.
    Sotsiaalfondi ja ravikindlustuse eelarvet ei tohiks Agu Lellepi sõnul üksikisiku tulumaksu vähenemine nii palju mõjutada. Nende fondide tuluks on palgalt arvestatud 33protsendine sotsiaalmaks.
    Keskhaigekassa pearaamatupidaja Juta Püvi sõnas, et ravikindlustuseelarvest tuleks maha kirjutada 290 miljonit krooni, mis võrdub umbes ühe kuu kuludega.
    Püvi ütles, et ravikindlustuseelarvest tuleks välja võtta 87 miljonit krooni riigihaiglate investeeringuteks mõeldud raha, mis seaduse järgi isegi ei kuulu ravikindlustuse eelarvest kinnimaksmisele. Ülejäänud 200 miljoni osas tuleb kärpida ilmselt raviteenuseid, lisas ta.
    Sotsiaalkindlustusameti peaökonomist Maia Jõesaar ei soovinud eile eelarve vähenemist kommenteerida, sest ametlikult pole rahandusministeerium neile uusi maksusummasid saatnud. Nende eelarve väheneb arvestuslikult 445 miljoni krooni võrra, mis võrdub ligikaudu ühe kuu pensionimaksetega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Lill: oma head investeeringutootlust ei pea häbenema, ükskõik mida „kõrgeausused“ arvavad
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Veerand maaelu koroonalaenudest läks viltu, politsei pidas kinni kaks MESi juhatuse liiget Läbivalt täiendatud!
Keskkriminaalpolitsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni kaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liiget, kellele esitati kahtlustus selle eest, et koroonakriisi ajal jagati vähemalt 24 miljonit toetuslaenu eurot laiali ettevõtetele, kes laenutingimustele ei vastanud.
Keskkriminaalpolitsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni kaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liiget, kellele esitati kahtlustus selle eest, et koroonakriisi ajal jagati vähemalt 24 miljonit toetuslaenu eurot laiali ettevõtetele, kes laenutingimustele ei vastanud.