Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Balti turu eest makstakse head hinda
Eesti Ühispank (ÜP) ja Skandinaviska Enskilda Banken (SEB) jõudsid teisipäeval kokkuleppele, et SEBist saab ÜP strateegiline partner. SEB ostab Ühispanga plaanitava emissooni pluss veel 6 miljonit aktsiat, mis annab talle kokku 32 protsenti panga aktsiakapitalist. Aktsia hind emissioonis on kokkuleppe järgi 40 krooni.
Selline hind ÜP aktsia eest päris üllatab ja näitab, et Ühispanga majandusseis ei olegi nii kehv, nagu Äripäev on arvanud.
Kui oleks selge, et Ühispangal on oodata suuri laenukahjusid, oleks emissiooni hind tunduvalt madalam. Võib-olla on asi selles, et ühispankurid on suutnud osa laenukahjumeid ära peita.
Üldiselt paistab, et Eesti ettevõtted maksavad välisinvestorite silmis oluliselt rohkem kui Eesti investorite arvates. Garanteeris ju Swedbank Hansapanga emissiooni ligi kaks korda turuhinnast kõrgemalt, makstes Hanspanga aktsia eest 100 krooni. Veelgi kopsakamat hinda oli nõus välja käima Soome Ruokatalo Rakvere lihakombinaadi eest. Osalt on kõrgema hinna maksmine loomulik. Strateegilisel investoril on suurosalust odavamalt omandada peaaegu võimatu. Börsilt kokku ostes on see keeruline.
Eesti ettevõtete aktsiad on muidugi kõvasti allahinnatud. Väikeinvestorid on kas börsilt lahkunud või ootavad ja on väga umbusklikud mingeid tehinguid tegema.
Mõneti imelik on aga see, et 6 miljonit aktsiat müüs SEBile ÜP ise. Pank ise oma aktsiaid ei tohi omada, seega peavad need kuuluma ÜP juhtidele või nendega seotud firmadele. Niisiis on ka see tehing näide, et ühtesid aktsionäre eelistatakse teistele, kes kauplevad turuhinnaga.
Ühispangale on olulisim see, et emissiooniga lisandub 600 miljonit krooni panga omakapitali pluss International Finance Corporationi 20 miljoni dollariline laen. See lubaks Ühispangal põhimõtteliselt laenuintressid alla lasta. Krooniintresside langemist on võimalikuks pidanud ka Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt. Laenudumpingu tegemine on praegu aga küllaltki riskantne ettevõtmine. Nii võib oletada, et klientidele midagi oluliselt ei muutu. Praegu on tugev plusspunkt juba seegi, et üldse laenuandmise võimalused avarduvad.
Nn Hansa ralliga alanud kahe Rootsi panga võitlus Balti pangandusturu pärast on võtnud nüüd palju võimsamad tuurid. SEB on peale 32 protsendilise osaluse omandamise Ühispangas teatanud ka 36protsendi omandamisest ÜP partnerpangas Unibankas, mis on Lätis suuruselt teine pank. Lõppjärgus olevat ka strateegilise osaluse omandamise läbirääkimised Leedu suurima erapanga Vilniaus Bankasega.
Swedbankil on Lätis Hansabank Latvijaga liidetud Zemes Banka ja mõlemas naaberriigis Hansapanga liisigufirma. Ka on Hansapank lubanud oma emissioonist saaduga taaskäivitada Leedu pangandusprojekti.
Konkurentsivõitlus on teadupärast võitlus, mis tugevdab kõiki ja millest kindlalt väljuvad võitjana kliendid.