Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kriminaalhooldus ei tohi katkeda

    Vägisi kangastub paralleel Iisraeli ja Palestiina rahuläbirääkimiste vaevalisest kulgemisest. Niipea kui tekib «oht», et lepitakse milleski konkreetses kokku, võtavad ekstremistid, kas siis ühelt või teiselt poolt, ette terroriakti ja paiskavad läbirääkimised alguspunkti tagasi.
    Eesti puhul, tõsi küll, vaevalt et niisugust sihipärast tegutsemist oli, kuid tulemus on sama.
    Sihipärane karistuspoliitika peab lähtuma teesist, et karmimad karistused kahjuks ei likvideeri kuritegevust, kindel pole seegi, kas need vähendavad seda. Nimetatud tees on õigsuse kontrollile vastu pidanud aastasadu, ühiskonnakorrast hoolimata.
    Mida karmimate karistustega saavutatakse, on see, et ka kurjategijad muutuvad karmimaks -- vahet pole, kas eluaegne vangistus mõistetakse avaliku varguse või tapmise eest.
    See objektiivne asjaolu ei pruugi meeldida neile, kes loodavad ainult kohtusaali ja vangla abiga kuritegevusele piiri panna.
    Mis puutub surmanuhtluse kaotamisse, siis tõenäoliselt on see aja nõue.
    Ma ei paneks üleliia suuri lootusi ennetustööle, kui jutt käib rasketest isikuvastastest kuritegudest. Heaoluühiskond Belgia oli hiljuti tunnistajaks mõistusevastastele kuritegudele laste vastu. Ent ennetustöö, profülaktika, aitab ära hoida olme- ja tänavakuritegevust, vargusi, huligaansusi -- kui politseipatrulle on rohkem väljas, on tänaval ikkagi kindlam. Laiem selgitustöö võib vilja kanda, vältimaks ka pettuste, kelmuste, väljapressimiste jne ohvriks langemast.
    Reaalsed nihked paremusele saavad tulla ainult kuritegude kõrgema avastusprotsendi näol. Selle nimel tasub töötada. Kui sindrinahad alati kinni võetakse, ja nad teavad seda ka ise, on see kõige tõhusam abinõu kuritegevuse pidurdamiseks. Sellest parem vahend nii teoorias kui praktikas puudub. Ses mõttes on kahetsusväärne, kui politsei palgatõus nihkub edasi. USAs teenib politseinik raske töö kohta head palka, oma 50 000 dollarit aastas. Eestis seevastu on kuulda nurinat, et milleks pätte püüda, kui kohus seaduste puudulikkuse tõttu või vanglate amet nad niikuinii lahti lasevad.
    Kinnipeetaval võiks ennetähtaegse vabastamise näol olla siiski väike stiimul, et eeskujulikult käituda. Muidu jällegi vahet poleks -- käitu, kuidas tahad, ikka istud lõpuni välja. Kui on võimalus kasvõi veidi midagi paremusele pöörata, tuleks sellest ehk kinni võtta. Piitsa kõrval võiks ka väike präänik olla.
    Täielikult seadustiku puudujäägiks pean aga seda, et mingi juriidiline formaalsus võib takistada kergema kuriteo sooritanu ennetähtaegset vabastamist, kuid ei takista raske isikuvastase kuriteo sooritanu vabastamist. Puudulikud seadused ei luba näiteks finantskuritegevust tõhusalt menetleda.
    Neid, keda enne tähtaega vabastada, tuleks valida erilise hoolikusega. On kinnipeetavaid, kes vabaduses endaga üldse hakkama ei saa, kuna keskkond on täiesti võõras. Vanglas on kodanikul oma koht, ta on osa hierarhiast, aga vabaduses pole ta mitte keegi. Ühesõnaga, neid, kel on vajadus trellide taha tagasi pöörduda, ei tohiks enne tähtaega vabastada. Võib-olla on olemas psühholoogilised testid, et juhuse osa selles ruletis minimeerida.
    Eestis on 4300 kinnipeetavat. Neid täielikult ülejäänud ühiskonnast eraldada pole vist realistlik. Mingi aja pärast peavad osad neist meie hulka tagasi pöörduma. Seda üleminekut peabki kriminaalhooldus aitama siluda. Peame säilitama kuuma südant, aga külma pead.
    Autor: Mati Feldmann
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.