Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigieelarve mahtu saab veel kärpida

    Peale valitsuse tehtud kärbete saab meie arvates järgmise aasta eelarve mahtu vähendada veel riigiteenistujate palgatõusu, kaitsekulutuste ja põllumajanduse otsetoetuste arvel.
    Valitsus on eelarve tulude ja kulude poolt kärpides käitunud vastuoluliselt, tulusid korrigeerides on vähendatud üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumisi, kuid kulude osas ei ole ette nähtud riigiteenistujate palgakasvu pidurdamist ning samuti soovib valitsus järgmisel aastal järsult pensione suurendada.
    Pensione kavatsetakse tõsta viiendiku võrra ning selleks kulub 1,4 miljardit krooni. Vajalik raha on küll sotsiaalmaksu abil juba kokku korjatud, aga kui valitsus ise on vähendanud oma sotsiaalmaksu laekumise prognoosi, on lühinägelik see raha laiali jagada.
    Riigikogu poolt esimesel lugemisel tagasi lükatud eelarveprojektis kasvas töötasu valitsussektoris käesoleva aasta eelarvega võrreldes koguni 26,7%, kohalike omavalitsuste puhul 18,2%. Riigiteenistujate palgatõusu valitsuse kärped aga väidetavalt ei puudutanud.
    Kui varem võisid eelarvet koostanud ametnikud ja poliitikud palgatõusu põhjendada sellega, et nii takistatakse töötajate lahkumist erasektorisse, siis nüüd on olukord muutunud. Palgakasvu peatumine ja koondamine erafirmades võib tähendada tööjõu liikumist erasektorist riigisektorisse. Mõõnaperiood majanduses võimaldab järgmise aasta riigieelarves palgakasvu vähendada.
    Oluliselt saaks kokku hoida ka riigikaitses. Riigieelarve projektis nähakse järgmisel aastal ette kaitsekulutuste osa kasvu, tegelikult võiks see samale tasemele jääda.
    Eelarve mahtu annaks veel vähendada põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste arvel. Eelmine aasta näitas kujukalt sellise toetusliigi mõttetust. Kokkuostuhindu alla lastes korjasid suurema osa otsetoetusteks läinud 190 miljonist kroonist töötlejad. Vaatamata sellele soovib valitsus järgmisel aastal otsetoetusteks eraldatavat summat 36,3% võrra suurendada.
    Valitsuse esialgsel eelarveprojektil oli kaks olulist puudust: aluseks võetud majanduskasv ja teised majandusarengut iseloomustavad näitajad olid liiga optimistlikud ning aktsiisidest laekuvad summad üle paisutatud. Kui majanduskasvu prognoosi oli valitsus pärast pikka puiklemist nõus korrigeerima, siis aktsiiside tõusust ei taha valitsus loobuda.
    Sellepärast saavad 1999. aasta eelarve kirstunaelaks tõenäoliselt aktsiisid. Võrreldes selle aasta eelarvega suureneb aktsiiside laekumine 32%, mis senist vaevalist aktsiisilaekumist arvestades tundub utoopiline. Kümne kuuga laekus 73 protsenti aastaks planeeritud aktsiisituludest.
    Eelarve kärpimisega on valitsus teinud ära tänuväärse töö ja aktsiisid on praegu ainus nähtav auk eelarve tulude poolel. Selle augu saab aga kinni katta, vähendades riigiteenistujate palgatõusu, põllumajandustootjate otsetoetusi ja kaitsekulutusi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Kaja Kallas tõukas Oleg Grossi ettevõtet generaatoreid ostma
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.