Riigieelarve mahtu saab veel kärpida

Peale valitsuse tehtud kärbete saab meie arvates järgmise aasta eelarve mahtu vähendada veel riigiteenistujate palgatõusu, kaitsekulutuste ja põllumajanduse otsetoetuste arvel.

Valitsus on eelarve tulude ja kulude poolt kärpides käitunud vastuoluliselt, tulusid korrigeerides on vähendatud üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumisi, kuid kulude osas ei ole ette nähtud riigiteenistujate palgakasvu pidurdamist ning samuti soovib valitsus järgmisel aastal järsult pensione suurendada.

Pensione kavatsetakse tõsta viiendiku võrra ning selleks kulub 1,4 miljardit krooni. Vajalik raha on küll sotsiaalmaksu abil juba kokku korjatud, aga kui valitsus ise on vähendanud oma sotsiaalmaksu laekumise prognoosi, on lühinägelik see raha laiali jagada.

Riigikogu poolt esimesel lugemisel tagasi lükatud eelarveprojektis kasvas töötasu valitsussektoris käesoleva aasta eelarvega võrreldes koguni 26,7%, kohalike omavalitsuste puhul 18,2%. Riigiteenistujate palgatõusu valitsuse kärped aga väidetavalt ei puudutanud.

Kui varem võisid eelarvet koostanud ametnikud ja poliitikud palgatõusu põhjendada sellega, et nii takistatakse töötajate lahkumist erasektorisse, siis nüüd on olukord muutunud. Palgakasvu peatumine ja koondamine erafirmades võib tähendada tööjõu liikumist erasektorist riigisektorisse. Mõõnaperiood majanduses võimaldab järgmise aasta riigieelarves palgakasvu vähendada.

Oluliselt saaks kokku hoida ka riigikaitses. Riigieelarve projektis nähakse järgmisel aastal ette kaitsekulutuste osa kasvu, tegelikult võiks see samale tasemele jääda.

Eelarve mahtu annaks veel vähendada põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste arvel. Eelmine aasta näitas kujukalt sellise toetusliigi mõttetust. Kokkuostuhindu alla lastes korjasid suurema osa otsetoetusteks läinud 190 miljonist kroonist töötlejad. Vaatamata sellele soovib valitsus järgmisel aastal otsetoetusteks eraldatavat summat 36,3% võrra suurendada.

Valitsuse esialgsel eelarveprojektil oli kaks olulist puudust: aluseks võetud majanduskasv ja teised majandusarengut iseloomustavad näitajad olid liiga optimistlikud ning aktsiisidest laekuvad summad üle paisutatud. Kui majanduskasvu prognoosi oli valitsus pärast pikka puiklemist nõus korrigeerima, siis aktsiiside tõusust ei taha valitsus loobuda.

Sellepärast saavad 1999. aasta eelarve kirstunaelaks tõenäoliselt aktsiisid. Võrreldes selle aasta eelarvega suureneb aktsiiside laekumine 32%, mis senist vaevalist aktsiisilaekumist arvestades tundub utoopiline. Kümne kuuga laekus 73 protsenti aastaks planeeritud aktsiisituludest.

Eelarve kärpimisega on valitsus teinud ära tänuväärse töö ja aktsiisid on praegu ainus nähtav auk eelarve tulude poolel. Selle augu saab aga kinni katta, vähendades riigiteenistujate palgatõusu, põllumajandustootjate otsetoetusi ja kaitsekulutusi.