• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas usaldate panga või inspektsiooni hinnangut?

    Mina usaldan selgelt panka, sest arvan, et pank teab rohkem kui kindlustusinspektsioon ja pangal on rohkem kaotada kui seda on inspektsioonil, mis on tüüpiline bürokraatiasünnitis.
    Suhtun sellise nimekirja koostamisse positiivselt. Pank on hakanud tegema selgeks kindlustusseltside sisu. On väga oluline, et pangalaenu tagatiseks oleva vara kindlustanud kindlustusseltsid suudaksid kanda oma kohustusi. Mina kui mõne panga väikeaktsionär olen väga huvitatud sellest, et ka minu vahendid pangas säiliksid. Teistpidi kurvastab mind see, et mina kui maksumaksja pean üleval kindlustusinspektsiooni, mis peaks selle töö ise ära tegema ja kelle poolt tehtavat tööd peaksid pangad aktsepteerima.
    Suhtumine kindlustusfirmasse kujuneb isikliku kogemuse ja teistelt saadud info põhjal. See, mida ütlevad pangad, kahtlemata mõjutab üldsust ja suhtumist üsna palju. Pankade koostatud nimekiri oleks kindlustusfirmade puhul korrektsem, kui pangad avaldaksid need kriteeriumid, mille järgi on nimekirjad koostatud.
    Pankasid ma hukka küll ei mõistaks. Igal firmal on õigus öelda välja, milline ta suhtumine ühe või teise firma suhtes on. Need väljaütlemised peaksid olema aga argumenteeritud.
    Pankade tegevus on põhjendatud. Kliendi seisukohalt on selline nimekirja koostamine hea, sest kliendi ja panga huvid kattuvad -- mõlemad võivad raha kaotada. Tavakliendil ei ole aga võimalik kindlustusfirmat nii objektiivselt hinnata.
    Probleem on selles, et kahju tekkimise korral viivitavad kindlustusseltsid kahju hüvitamisega. Sellepärast ma eelistan kindlustusfirmadega üldse mitte tegemist teha. Kui klient peab alguses raha neile maksma, siis on kõik hea, kui aga nemad peavad sulle raha maksma, siis jääb klient hätta. Pankade nimekiri aitab tugevdada usaldust nimekirjas olevate seltside vastu.
    Üheselt on raske vastata. Pankadel on võimalik infot võib-olla teistest kanalitest hankida kui kindlustusinspektsioonil. Usun, et aja jooksul jääb Eestis kindlustusfirmasid vähemaks. Usaldusväärsuse kohta arvan, et kui on vaja hüvitada suuremaid kahjusid, siis tekib probleeme kõigil seltsidel. Likviidsusprobleem on üleüldine. Ma ei ütleks, et tegemist oleks pankade umbusaldusega järelevalve vastu. Asi on selles, et pankadel on rohkem infot.
    Kui pank mõnesid kindlustusfirmasid ei aktsepteeri, siis see muidugi mõjutab kliente. Ei ole ka kuigi normaalne, et pangad sunnivad oma kliente kindlustama kindlaksmääratud seltsides.
    Kui kindlustusselts tegutseb ja talle on väljastatud litsents, siis peab ta ka olema usaldusväärne, ning kui firma ei ole enam usaldusväärne, siis peab sekkuma juba kindlustusinspektsioon.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.