• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurents lükkab kaevandused Eesti Energiale

    Et vältida senisest suurema koguse põlevkivi sissevedu Venemaalt, võib peaminister Mart Siimann esmaspäeval otsustada Eesti Põlevkivi aktsiate üleandmise Eesti Energiale juba järgmise aasta 1. veebruariks. Valitsus kavatseb Eesti Põlevkivi ühendada Eesti Energiaga.
    Majandusminister Jaak Leimann ütles, et Eesti pole valmis põlevkivi importi suurendama, sest valitsus soovib säilitada Ida-Virumaa kaevurite töökohti.
    Eesti Põlevkivi ühendamine Eesti Energiaga pidi olema eile valitsuse istungi päevakorras, kuid lükkus edasi Sloveenia presidendi visiidi tõttu.
    Konkurentsiseaduse kohaselt peab monopoolne Eesti Energia sõlmima järgmise aasta põlevkivi tarnelepingud riigihankekonkursi reeglite järgi, mis annab Slantsõ kaevandusele eelise Eesti Põlevkivi ees.
    Eesti Põlevkivi küsib alates 1. jaanuarist põlevkivi tonni eest 133 krooni, ent Venemaa põlevkivi hinnaks võib jääda alla saja krooni.
    Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive ütles, et kohaliku põlevkivituru kaitsmiseks soodsama hinnaga Vene impordi vastu tuleks muuta konkurentsiseadust või ühendada Eesti Põlevkivi Eesti Energiaga.
    Eesti Energia on seni hoidnud tarned Venemaalt alla kahe miljoni tonni aastas, sest suurema koguse sisseostmine võiks viia mõne Eesti kaevanduse sulgemiseni ja ligi paari tuhande kaevuri vallandamiseni Ida-Virumaal.
    Eesti elektrijaamad töötlevad Vene põlevkivi ümber elektrienergiaks, mille eest Venemaa tasub omakorda odava põlevkiviga.
    Riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve ütles, et konkurentsiseadust pole võimalik muuta ilma Euroopa Liidus kehtivate nõudmistega vastuollu minemata. «Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe allakirjutamiseks pidime loobuma kodumaise toodangu eelistamisest,» lisas Annikve.
    Konkurentsiseadus puudutab valusalt ka Eesti Telekomi ja Eesti Gaasi, mille juhid pöördusid valitsuse poole palvega seadust muuta.
    Majandusminister Leimann ei välistanud, et valitsus võib seadusemuudatuse riigikogule esitada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.