• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas oleme Vene kriisi mõju majandusele üle hinnanud?

    Jah
    Kuidas seda mõju mõõta? Me pole numbriliselt suutnud hinnata Vene kriisi mõju, et saaksime selle põhjal öelda, kas see on ülehinnatud või alahinnatud. Kardan aga, et selle poliitiline ja majanduspoliitiline tähtsus on küll liiga kõrgeks kruvitud. Sellele vastavalt on tekkinud ka ootused majanduspoliitilisteks sammudeks, mida riik võiks või peaks astuma.
    Tegelikult on Vene kriis üks mitmest välismajandus-
    tingimuste komponentidest, mis on halvenenud ja mõjutavad Eesti majandust. Terves maailmas on majanduskasv tõsiselt pidurdunud, paljud riigid vaatavad oma perspektiive allapoole ümber. Teine oluline tegur on näiteks see, et finantsturud on üsna kartlikuks muutunud arenevate turgude riskide suhtes: laenuressursid ja investeeringud, mis olid aasta tagasi Eestile üsna kergesti kättesaadavad, on täna väiksemaks kuivanud ja kallimad.
    Eesti majanduse suurimad probleemid on jooksevkonto defitsiit ja liiga kiire laenukasv. Tagasilöögid välisnõudlusele aitavad aga natuke leevendada jooksevkonto defitsiidi probleeme.
    Ei
    Tegelikult ei oska Vene kriisi mõjusid täna mitte keegi hinnata. Pigem on need alahinnatud, sest Vene kriisi tegelikke mõjusid veel ei tea.
    Kui objektiivne on TOP 500? See on kokku pandud 1997. aasta tulemuste põhjal. Pealegi, kust pärineb statistika, kas statistikaametist või ettevõtetest? Järgmine küsimus on, kas see info on olnud adekvaatne. Loomulikult on Pakterminali edu suuresti selles kinni, et Venes oli juba 1997 kriisinähte.
    Tegelikult on Vene kriisi mõju meile hoopis suurem, kui oskame seda täna ükskõik millisest maksebilansist, ükskõik millise statistika järgi hinnata. Vene kriisi mõju ei ole mitte n-ö ühe ringi küsimus, vaid märksa laiem, ulatudes lõppkokkuvõttes välja iga maksumaksjani. Riigieelarves, olgu tulevas või ületulevas, tulevad need täiesti selgelt välja tulumaksu, sotsiaalmaksu jne alalaekumiste näol.
    Suur hulk analüütikuid ei tea, mis ettevõtluses tegelikult toimub, pankade analüütikuil on infot rohkem. Julgen väita, et kui finantssektor ei tea midagi, siis valitsusringkonnad ei tea sedagi. Suheldes erinevatel tasemel riigiametnikega on mul jäänud tihtipeale selline arvamus, et ametnik saab asja tõsidusest alles siis aru, kui tal jääb ühel kuul äkki palk saamata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.