• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Marek Strandberg tahab teha äri veepuhastusega

    Heitvee puhastusmärgalad on spetsiaalseks otstarbeks kohandatud rabad, kuhu suunatakse reoveed ning kus on taimestik, mille juurestik on suuteline omastama mikroorganismide poolt lagundatud reovee komponente. Tulemuseks on puhas vesi, mille võib suunata merre. Kui raba läheduses pole, siis see luuakse. Sõltuvalt raba eesmärgist ja reovee omadustest on vaja iga asulaelaniku kohta 10--50 m² puhastusmärgala.
    Esialgu on Strandbergil tõsine plaan selgitada välja puhastusmärgalade kasutamisvõimalused Kagu-Eestis, koostööd teeb ta Võru instituudi ja ökoloogiliste tehnoloogiate keskusega. Kui tasuvusuuringud ja tehnoanalüüsid on lõppenud, muutub puhastusalade idee äriks ning tulevikus võib näiteks terve Viimsi valla elanikel olla võimalus suunata oma reoveed Strandbergi rabadesse. Vajalikest investeerimissummadest ärimees aga vaikib.
    Strandbergi sõnul on isepuhastuvate märgalade rajamine tulevikuäri. «Tavaline reoveepuhastus on ebaökoloogiline,» ütleb ta. Puhastusmärgalade rajamine ning käitlus on märgatavalt odavam kui tavalistel puhastitel, seletab Strandberg. Ta teab, et puhastus-
    märgalad on kasutusel nii USAs, Saksamaal kui ka Rootsis.
    Hea mõte on ehitada puhastusraba äärde ökoloogilistest materjalidest uuselamurajoon, arutleb Strandberg. Ärimees usub, et uued puhastusrabad võivad kinnisvarahinnad uppi lüüa. Kuna hoonete rajamiskulud kujunevad tänu märgalapuhastuse madalamale hinnale väiksemaks, siis peaks projekt ostjat ahvatlema. ASi Tallinna Vesi klientide hoonete hinnad peaks aga kõrgemate püsikulude tõttu langema.
    Strandberg näeb puhastusraba projekti tootmisahela alusena. Virtsa ja süsihappegaasiga rikastunud paju saab kasutada küttematerjalina, kõrkjaid ja savi kodumaiste ehitusmaterjalide tootmisel, hundinuiast saab soojustusmaterjalina kasutatavat tselluvilla. Strandbergi sõnul on tegu rangelt lokaalse projektiga, mille üks eesmärk olekski vähendada välismaiste ehitusmaterjalide importi, valmistades sama kvaliteediga materjale rabast saadud toorainest.
    Strandbergi äriidee vastu tunnevad huvi ka ASi Tallinna Vesi spetsialistid. Arendusosakonna nõunik Taido Vaikla soovitab Strandbergil tulla juhtkonna jutule. Oleme ka ise mõelnud, et sadevete puhastamiseks märgala sobiks, märgib Vaikla. Julgen siiski kahelda, et Tallinnas selline süsteem toimiks, ehkki väikestes asulates ja linnaosades oleks projekt mõeldav, arvab Vaikla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Argo Rosin: tõsiroheline pööre vajab rohkem insenere
Ühiskonnas tuleb hakata tunduvalt rohkem väärtustama reaalaineid ja insenertehnilisi erialasid, mis õpetavad ringmajanduse probleeme lahendama, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli professor ja inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin.
Ühiskonnas tuleb hakata tunduvalt rohkem väärtustama reaalaineid ja insenertehnilisi erialasid, mis õpetavad ringmajanduse probleeme lahendama, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli professor ja inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin.
Kuidas leida oma rahale hea kodu?
Investorid üritavad paaniliselt leida oma rahale head kodu, taustaks heitlik olukord majanduses ja aina uusi tippe vallutavad börsiindeksid.
Investorid üritavad paaniliselt leida oma rahale head kodu, taustaks heitlik olukord majanduses ja aina uusi tippe vallutavad börsiindeksid.
Veho omandas Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis
Läti konkurentsiamet andis automüüjale Veho õiguse omandada Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis Domenikssi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.
Läti konkurentsiamet andis automüüjale Veho õiguse omandada Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis Domenikssi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.
Euroopa kiireima kasvuga majandust kimbutavad vanad mured
Kuigi analüütikud ootasid kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastakasvuks kahekohalist numbrit, on Eesti 8,6protsendine majanduskasv seni avaldatud andmete põhjal Euroopa kiireim. Sarnaselt muu maailmaga veab Eesti majandust tugev nõudlus, kuid hoogsamat kasvu pärsivad tööjõunappus, inflatsioon ja viiruse uus tüvi.
Kuigi analüütikud ootasid kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastakasvuks kahekohalist numbrit, on Eesti 8,6protsendine majanduskasv seni avaldatud andmete põhjal Euroopa kiireim. Sarnaselt muu maailmaga veab Eesti majandust tugev nõudlus, kuid hoogsamat kasvu pärsivad tööjõunappus, inflatsioon ja viiruse uus tüvi.