Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Marek Strandberg tahab teha äri veepuhastusega

    Heitvee puhastusmärgalad on spetsiaalseks otstarbeks kohandatud rabad, kuhu suunatakse reoveed ning kus on taimestik, mille juurestik on suuteline omastama mikroorganismide poolt lagundatud reovee komponente. Tulemuseks on puhas vesi, mille võib suunata merre. Kui raba läheduses pole, siis see luuakse. Sõltuvalt raba eesmärgist ja reovee omadustest on vaja iga asulaelaniku kohta 10--50 m² puhastusmärgala.
    Esialgu on Strandbergil tõsine plaan selgitada välja puhastusmärgalade kasutamisvõimalused Kagu-Eestis, koostööd teeb ta Võru instituudi ja ökoloogiliste tehnoloogiate keskusega. Kui tasuvusuuringud ja tehnoanalüüsid on lõppenud, muutub puhastusalade idee äriks ning tulevikus võib näiteks terve Viimsi valla elanikel olla võimalus suunata oma reoveed Strandbergi rabadesse. Vajalikest investeerimissummadest ärimees aga vaikib.
    Strandbergi sõnul on isepuhastuvate märgalade rajamine tulevikuäri. «Tavaline reoveepuhastus on ebaökoloogiline,» ütleb ta. Puhastusmärgalade rajamine ning käitlus on märgatavalt odavam kui tavalistel puhastitel, seletab Strandberg. Ta teab, et puhastus-
    märgalad on kasutusel nii USAs, Saksamaal kui ka Rootsis.
    Hea mõte on ehitada puhastusraba äärde ökoloogilistest materjalidest uuselamurajoon, arutleb Strandberg. Ärimees usub, et uued puhastusrabad võivad kinnisvarahinnad uppi lüüa. Kuna hoonete rajamiskulud kujunevad tänu märgalapuhastuse madalamale hinnale väiksemaks, siis peaks projekt ostjat ahvatlema. ASi Tallinna Vesi klientide hoonete hinnad peaks aga kõrgemate püsikulude tõttu langema.
    Strandberg näeb puhastusraba projekti tootmisahela alusena. Virtsa ja süsihappegaasiga rikastunud paju saab kasutada küttematerjalina, kõrkjaid ja savi kodumaiste ehitusmaterjalide tootmisel, hundinuiast saab soojustusmaterjalina kasutatavat tselluvilla. Strandbergi sõnul on tegu rangelt lokaalse projektiga, mille üks eesmärk olekski vähendada välismaiste ehitusmaterjalide importi, valmistades sama kvaliteediga materjale rabast saadud toorainest.
    Strandbergi äriidee vastu tunnevad huvi ka ASi Tallinna Vesi spetsialistid. Arendusosakonna nõunik Taido Vaikla soovitab Strandbergil tulla juhtkonna jutule. Oleme ka ise mõelnud, et sadevete puhastamiseks märgala sobiks, märgib Vaikla. Julgen siiski kahelda, et Tallinnas selline süsteem toimiks, ehkki väikestes asulates ja linnaosades oleks projekt mõeldav, arvab Vaikla.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.