Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühiskindlustus taganes leppest
Albu vallas Ageri külas elav Sulev Partasjuk sai pärast aastapikkust viivitust Ühiskindlustuselt selle aasta 29. oktoobril 1,2 miljoni krooniga kindlustatud maja eest vaid 351 051 krooni.
Kindlustusfirma põhjenduse kohaselt oli maja ülekindlustatud ja selle tegelik väärtus kindlustuspoliisis märgitust väiksem.
Tarbijakaitseametist, kuhu Partasjuk abi saamiseks pöördus, öeldi, et maja kindlustati ilma, et kindlustus-
agent oleks üldse kohal käinud. «Nüüd, mil majast pole enam midagi järel, on väga raske öelda, oli see ala- või ülekindlustatud,» leidis tarbijakaitseameti asedirektor Enn-Toivo Annuk. Ta lisas, et on valmis Partasjukki vajaduse korral ka kohtus esindama.
Ühiskindlustuse jurist Tõnu Kala ütles, et kindlustus-
hüvitise maksmisel Partasjukile võeti aluseks varem koostatud vara nimekiri. «Kindlustada võib ka üle vara väärtuse, aga hüvitamisele läheb tegelik kahju. Selline on kindlustuse põhimõte,» selgitas ta. Kala lisas, et ülekindlustamine on kliendi enda risk.
Küsimusele, mis mõtet on nii suurelt üle kindlustada, vastas Kala, et ega sel erilist mõtet olegi.
Leks Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Peeter Kabun ütles, et normaalne on 10--20protsendiline ülekindlustamine. «Kindlustusselts peab suunama kindlustusvõtjat õige summa peale,» leidis Kabun.
Kui selgub, et vara on üle kindlustatud, tuleb kindlustusseltsil ülekindlustatud summa pealt (paegusel juhul 700 000 kroonilt -- toim.) tasutud kindlustusmakse järelejäänud perioodi eest tagasi maksta, lausus Kabun.
Kindlustusinspektsiooni väitel kuulub Partasjuki juhtumile lahenduse leidmine kohtu pädevusse. Partasjuk ongi hagi Ühiskindlustuse vastu kohtusse esitanud, ühtegi istungit selles küsimuses veel toimunud pole.