• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühiskindlustus taganes leppest

    Albu vallas Ageri külas elav Sulev Partasjuk sai pärast aastapikkust viivitust Ühiskindlustuselt selle aasta 29. oktoobril 1,2 miljoni krooniga kindlustatud maja eest vaid 351 051 krooni.
    Kindlustusfirma põhjenduse kohaselt oli maja ülekindlustatud ja selle tegelik väärtus kindlustuspoliisis märgitust väiksem.
    Tarbijakaitseametist, kuhu Partasjuk abi saamiseks pöördus, öeldi, et maja kindlustati ilma, et kindlustus-
    agent oleks üldse kohal käinud. «Nüüd, mil majast pole enam midagi järel, on väga raske öelda, oli see ala- või ülekindlustatud,» leidis tarbijakaitseameti asedirektor Enn-Toivo Annuk. Ta lisas, et on valmis Partasjukki vajaduse korral ka kohtus esindama.
    Ühiskindlustuse jurist Tõnu Kala ütles, et kindlustus-
    hüvitise maksmisel Partasjukile võeti aluseks varem koostatud vara nimekiri. «Kindlustada võib ka üle vara väärtuse, aga hüvitamisele läheb tegelik kahju. Selline on kindlustuse põhimõte,» selgitas ta. Kala lisas, et ülekindlustamine on kliendi enda risk.
    Küsimusele, mis mõtet on nii suurelt üle kindlustada, vastas Kala, et ega sel erilist mõtet olegi.
    Leks Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Peeter Kabun ütles, et normaalne on 10--20protsendiline ülekindlustamine. «Kindlustusselts peab suunama kindlustusvõtjat õige summa peale,» leidis Kabun.
    Kui selgub, et vara on üle kindlustatud, tuleb kindlustusseltsil ülekindlustatud summa pealt (paegusel juhul 700 000 kroonilt -- toim.) tasutud kindlustusmakse järelejäänud perioodi eest tagasi maksta, lausus Kabun.
    Kindlustusinspektsiooni väitel kuulub Partasjuki juhtumile lahenduse leidmine kohtu pädevusse. Partasjuk ongi hagi Ühiskindlustuse vastu kohtusse esitanud, ühtegi istungit selles küsimuses veel toimunud pole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.