Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühiskindlustus taganes leppest

    Albu vallas Ageri külas elav Sulev Partasjuk sai pärast aastapikkust viivitust Ühiskindlustuselt selle aasta 29. oktoobril 1,2 miljoni krooniga kindlustatud maja eest vaid 351 051 krooni.
    Kindlustusfirma põhjenduse kohaselt oli maja ülekindlustatud ja selle tegelik väärtus kindlustuspoliisis märgitust väiksem.
    Tarbijakaitseametist, kuhu Partasjuk abi saamiseks pöördus, öeldi, et maja kindlustati ilma, et kindlustus-
    agent oleks üldse kohal käinud. «Nüüd, mil majast pole enam midagi järel, on väga raske öelda, oli see ala- või ülekindlustatud,» leidis tarbijakaitseameti asedirektor Enn-Toivo Annuk. Ta lisas, et on valmis Partasjukki vajaduse korral ka kohtus esindama.
    Ühiskindlustuse jurist Tõnu Kala ütles, et kindlustus-
    hüvitise maksmisel Partasjukile võeti aluseks varem koostatud vara nimekiri. «Kindlustada võib ka üle vara väärtuse, aga hüvitamisele läheb tegelik kahju. Selline on kindlustuse põhimõte,» selgitas ta. Kala lisas, et ülekindlustamine on kliendi enda risk.
    Küsimusele, mis mõtet on nii suurelt üle kindlustada, vastas Kala, et ega sel erilist mõtet olegi.
    Leks Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Peeter Kabun ütles, et normaalne on 10--20protsendiline ülekindlustamine. «Kindlustusselts peab suunama kindlustusvõtjat õige summa peale,» leidis Kabun.
    Kui selgub, et vara on üle kindlustatud, tuleb kindlustusseltsil ülekindlustatud summa pealt (paegusel juhul 700 000 kroonilt -- toim.) tasutud kindlustusmakse järelejäänud perioodi eest tagasi maksta, lausus Kabun.
    Kindlustusinspektsiooni väitel kuulub Partasjuki juhtumile lahenduse leidmine kohtu pädevusse. Partasjuk ongi hagi Ühiskindlustuse vastu kohtusse esitanud, ühtegi istungit selles küsimuses veel toimunud pole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.