Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tarbija otsib kaitset
Tarbijakaitseameti kapid on viinapudeleid täis. Vahel on välismaine etikett pandud Liviko pudelile ja sellele sinine plastkork peale keeratud, teinekord aga näeb kõik välja nagu päris. Sisu kõigub täiesti korralikust viinast hõljuvate osakestega surrogaadini välja. Enamasti see ei tapa, aga järjekindlal tarbimisel võib põdema panna. Võltsitakse ka allikavett -- pudeli kraanivee pealt on võimalik teenida tervelt üheksa krooni.
Tarbijakaitseameti telefonid helisevad vahetpidamata, peale selle laekub kaebusi kirja teel. Naljakamaid kaebusi meenutades räägib ameti asedirektor Enn-Toivo Annuk maanaisest, kes naabri käest praaklehma ostis. Tädi märkas alles kodus, et piimaandjal üks nisa puudu. Naabrid olid omavahel tülis ja üks sokutas teisele meelega udarapõletikku põdenud lojuse. «Püüdsin küll naabrinaisi omavahel lepitada, aga ega see õnnestunud,» rehmab ametnik käega.
Tõsisemaid lugusid on muidugi rohkem. Näiteks saavad paljud petta kinnisvaratehingutega.
Üks tarbijakaitsesse pöördunu jäi oma maja eest tasutud 30 000 krooni suurusest käsirahast ilma, sest leping oli valesti koostatud. Teine avastas kuu aega pärast rentniku väljakolimist, et telefoniarve ületas saadud üürisumma. Annuk soovitab kõik rahalised suhted alati paberil täpselt kirja panna ja jälgida, millele oma allkiri antakse.
Mõni aeg tagasi hakkas Ühispanga klientide kontodelt raha kaduma. Ühel kaks, teisel kakskümmend kaks tuhat, kolmandal iga kuu natuke. Pangast vastati tarbijakaitse ametnikule, et kõik on õige, sest automaadis pole raha ülejääki. Õnneks olid kliendid automaadi antud kviitungid alal hoidnud. Lõpuks oli pank sunnitud häbistava kohtumenetluse vältimiseks inimestele tekitatud kahju korvama.
Tarbijakaitseametis kaubandust kureeriv asedirektor Marje Kokk ütleb, et tema ja ta alluvate poole pöörduvad inimesed viimases hädas, siis kui kaupluses pole suudetud lahkheli lahendada. Vahel saadavad poed ise ostja tarbijakaitsesse.
Kaubanduse järelevalve osakonna juhataja Andres Kadaja lisab, et viimasel ajal on oma kliente tema juurde suunanud Stockmanni kaubamaja. Näiteks protsessib üks daam kalli kasuka pärast, mille üks siil pärast mõnekuist kandmist läbi kulus.
Kokk räägib, et sageli on nii ostjad kui tarbijakaitse ametnikud hädas kaupluste ülesleidmisega, sest poed vahetavad omanikke ja asukohti.