Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Astmeline tulumaks on paratamatus
Valimiseelses võitluses on astmelise tulumaksu vastased seda ideed kritiseerinud asja sisusse süüvimata. Põhimõtteliselt on tulumaksu küsimus üks konkreetsemaid arvude keeles väljendatavaid seisukohti, mille suhtes saab olla poolt või vastu, erapooletuks jääda ei saa kuidagi, sest küsimus puudutab iga Eesti elanikku.
Astmelise tulumaksu vastased on need, kes korralikult teenivad ja pillavalt tarbivad. Järsk tarbimise kasv on aga üks majanduse ülekuumenemise põhjus. Seda saavad endale lubada hästi teenivad ühiskonna liikmed. Paljulapselisest perest või pensionärist pole mõtet sellest aspektist juttu teha. Pigem vastupidi.
Piltlikult öeldes tarbib 10--20% ühiskonna hästi teenivast ladvikust sama palju kui ülejäänud elanikkond kokku.
Meie maksuseadused ja ka maksuamet on lapsekingades. Lubatagu küsida, kas nimetatud rikkuste ostmisel on maksude poolega kõik korras? Et ostsid paar miljonit maksva elamu -- kas selle pealt ei tuleks maksta tarbimismaksu või kas on ostmiseks kulutatud raha pealt tulumaks tasutud? Ei ole, sest sõber laenanud need paar-kolm miljonit!
Astmelise tulumaksu vastane pankur Ain Hanschmidt on ideed naeruvääristanud, väites irooniliselt, et «nülime kõigil pead otsast ja surume allapoole». Ja selline sõnadega manipuleerimine ongi kogu vastuväide.
Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Lemmi Oro tunnistas aastajagu aega tagasi, et nende osakond pole progresseeruva tulumaksuga seotud arvutustega tegelenud ja seetõttu ta ei tea, mida see endaga kaasa toob.
Seega pole riiklikul tasemel tegeldud mingite arvutustega, rääkimata paljudest muudest variantidest.
Kogu tänane probleem on selles, et hästi teenivad ametnikud ja lisaks riigikogu palgale kolmest-neljast komisjonist või volikogust raha saavad rahvateenrid ei ole nõus 50--60% saadavast rahast maksma ära tulumaksuna ja seda paljulapseliste perede või pensionäride toetuseks. See on seni ainuke tegelik põhjus, miks ei pooldata astmelist tulumaksu.
Kas tõesti arenenud riigid, nagu USA, Rootsi jt juurutasid astmelise tulumaksu tobedusest? Nemad ilmselt püüdsid rahva elujärge ühtlustada. Meil aga kahjuks irvitatakse selle maksusüsteemi üle, nagu oleks see rumal väljamõeldis.
Astmelise tulumaksu kehtestamine on aja nõue, sest siis vähenevad ka pinged erinevate sissetulekutega gruppide vahel. Rikkad küll kaotavad, kuid heaks äraelamiseks jääb raha parasjagu.
Lähenevad valimised. Riigikokku kandideerijad peavad selgelt ja üheselt väljendama oma seisukoha selles küsimuses. Ainuüksi ligi 400 000 pensionäri võivad siin hääletuse kaalukausi kallutada endi hüvanguks.