• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjalas puudub üksmeel

    Viimane näide on võitlus maksuvaba kaubanduse jätkamise eest.
    Taani on valmis kasutama oma vetoõigust, et takistada maksuvaba kaubanduse kaotamise edasilükkamist. Soome on samuti tähtaja pikendamise suhtes kriitiline, Rootsi aga valmis otsust aktsepteerima.
    «Peame poliitikas olema realistid. Kui ELi kolme suurriigi peaministrid toetavad tähtaja pikendamist, tuleb meil sellega kaasa minna,» ütles Rootsi peaminister Göran Persson.
    «Kui Euroopa komisjon peaks rahandusministritele sellise ettepaneku tegema, hääletab Taani vastu. Nii on targem arvestada, et maksuvaba kaubandus ELis lõpeb 1999 1. juulil,» ütles Taani rahandusminister Marianne Jelved.
    «Katse maksuvaba kaubanduse kohta tehtud otsust muuta pole hea poliitika. See õõnestab usaldust Euroopa Liidu vastu,» ütles Soome peaminister Paavo Lipponen.
    Enam pole see erand, vaid pigem reegel, et Skandinaavia riigid on Euroopa Liitu puudutavates olulistes küsimustes eri seisukohtadel. Markantseim näide on rahaliit. Soome rahandusminister Sauli Niinistö kasutab ära iga võimaluse, et kritiseerida Rootsi krooni nõrkust, mis tugevdab naaberriigi eksporditööstuse konkurentsivõimet. Rootsi peab kiiremas korras otsustama rahaliiduga liitumise, mis Niinistö sõnul aitaks tugevdada äkki nõrgenenud Rootsi krooni.
    Skandinaavia riikide seisukohad lähevad lahku ka uute liikmete vastuvõtmise osas Kesk- ja Ida-Euroopast. Samal ajal kui Rootsi ja Taani tegid kõva lobby-tööd, et tuua läbirääkimisi alustanud kandidaatriikide esimesse ringi ka Läti ja Leedu, on Soome asunud toetama ELi üldist seisukohta ehk aeglasemat tempot, mis ei pea uute liikmete vastuvõtmist võimalikuks enne liidusiseste reformide lõpetamist.
    Autor: DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.