Vanade elumajade täiendavale soojustamisele tasub kulutusi teha

Eestis maksavad inimesed ligi viiendiku sissetulekust küttekuludeks. Need kulutused on ebaproportsionaalselt suured võrreldes põhjanaabrite soomlastega, kelle küttekulu moodustab vaid 6% keskmisest sissetulekust.

Elukeskkonda saab muuta hubasemaks ja ökonoomsemaks hoonete soojapidavust parandades. Aastate eest ehitatud väheökonoomsete majade soojapidavust saab suhteliselt väikese investeeringu abil muuta kaasaegsete ehitusnormide kohaseks.

Vajalikud meetmed maja soojuskadude vähendamiseks on täiendava soojustusmaterjali lisamine, akende ja uste tihendamine ning õhuvahetussüsteemi täiustamine.

Pool soojuskaost tekib põranda, lae, akende ja seinte kaudu. Neis kohtades on tihti probleemiks isolatsioonimaterjali vähene soojapidavus. Vananenud soojustusmaterjal võib olla vajunud nii akende all kui vahelagede ja seinte liitekohtades ning ei takista enam soojuse väljapääsu hoonest.

Tõhus moodus vanade saepuru või teiste soojustusmaterjalidega täidetud seinte soojapidavuse tõstmiseks on vahetada need näiteks kivivillplaatide vastu.

Kivivillast plaattooteid on lai valik. Seinakonstruktsiooni sobivad kõige paremini erineva tugevusega seinaplaadid, mida on lihtne paigaldada. Peale hea soojapidavuse parandab kivivillplaat majade akustilisi omadusi ning tõstab oluliselt nende tulekindlust.

Kontrollimatu õhuvahetuse ja lekke osa on soojuskaost umbes 40%. Tähtsaks komponendiks soojuskadude vähendamisel on ventilatsioonilõõride korralik soojustamine. Õigesti isoleeritud õhukanalis säilib soojus ning ventilatsioonisüsteem ja sinna paigutatud automaatika töötab häireteta. Ventilatsioonikanalite isolatsiooniks sobivad kõige paremini kivivillast võrkmatid. Torukujuliste ventilatsioonikanalite soojustamiseks sobivad kivivillast isoleerimiskoorikud, mis on hõlpsasti paigaldatavad külje peal asetseva lõhe tõttu.

Koos sooja veega läheb elamust välja ligi 10 protsenti soojusest. Kuna vee soojendamiseks köetakse katelt ka soojadel aastaaegadel, on katlaruumi seadmete täiendav isoleerimine mõjus energiasäästuvahend.

Keskküttekatla, ahju, kamina, kerise jt küttekollete terasest suitsulõõr tuleks isoleerida tule- ja kuumakindlate materjalidega, mille mahukaal on vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuri 900 °C, kusjuures isolatsioon peab olema kahekordne.

Täiendavat soojustust võib paigaldada osadele konstruktsioonidele seest-, teistele väljastpoolt. Majades, kus vana soojustust ei ole võimalik asendada, tuleb kaaluda täiendava soojustuse tegemist nn külmale poolele ehk väljapoole.

Kui välisseina soojustamine pole võimalik, tuleb paigaldada täiendav soojustus sissepoole, vana soojustuse peale. Seejuures tuleb arvestada, et elektrijuhtmeid ja -karpe ei tohi jätta soojustusmaterjalide sisse. Elektrijuhtmed tuleb paigaldada kas uuesti soojustuse peale või tuleohutuseeskirjade kohaselt spetsiaalsetesse torudesse.

Unustada ei tohiks täiendava soojustuse mõju hoone välisilmele ja ruumide funktsioonile.

 

Autor: Veiko Tomson