Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksude tagasivõitmine läks maksma 1,2 miljonit krooni
Maksuametil on sel aastal lõppenud kohtuasju olnud 80 ja maksuamet on võitnud neist 41%. Maksuameti peadirektori kt Aivar Sõerd ütles, et keskaparaat on tänavu kohtus olnud edukam kui kohalikud maksuametid. Riigi maksuamet on sel aastal 14 lahendi saanud kohtuasjast võitnud 11 ehk 78,6%. Kohalikud maksuametid on 66 kohtuasjast võitnud 22 ehk 33,3%.
Sõerdi sõnul on sellest aastast vähenenud maksuameti kohtusse kaebamine vormivigade tõttu.
Riigi maksuameti juriidilise osakonna juhataja Vahur Kivistik sõnas, et maksuameti eesmärk on igas tüüpilises maksuvaidluses saavutada kohtupretsedent, et kohtuasju võimalikult väheseks jääks.
Mitmes olulises maksuvaidluses on maksuametil sellel aastal õnnestunud pretsedent saavutada. «Üldiselt maksuamet püüab oma tööd võimalikult kvaliteetselt teha, siis on ka teisel poolel vähem, mille üle vaielda,» lisas Kivistik.
Üks pretsedenti loov kohtuvõit oli kasutatud autode müük, kus ettevõte näitas auto hinda alla turuväärtuse, et vähem maksu maksta. Maksuamet sai kohtu-
otsusega õiguse võtta autode hinna aluseks konjunktuuriinstituudi arvutatud turuhinnad.
Teine pretsedenti loov juhtum oli Kivistiku sõnul seotud ekspordi tõendamisega, mis on sage maksuvaidlus. «Kohus otsustas, et eksporti saab lugeda toimunuks või mittetoimunuks kõigi tõenditega. Varem pidas kohus ainuvõimalikuks tollideklaratsiooni templiga tõendit,» selgitas Kivistik.
Pretsedenti loov kohtuasi oli tänavu tema sõnul ka näiteks ASiga Impexmar toimunud kohtuvaidlus, kus Läänemaa maksuameti ettekirjutus jäeti jõusse osaliselt ja ka õigusabi kulusid pidi maksuamet tasuma osaliselt, mitte täies mahus nagu varem.
Vandeadvokaat Aivar Pilv, kelle advokaadibüroo abi maksuamet viimastel aastatel aeg-ajalt on tarvitanud, sõnab, et aastas antakse tema büroole ajada keskmiselt kaks uut maksuvaidlust.
Sel aastal on Pilv riigi maksuametit kohtus esindanud kinnisvaraärimeeste Kalle Tenno ja Eino Tamme aktsiatulu varjamise asjus, mis esimese astme kohtus lõppes maksuameti võiduga.
Teine asi on kaotatud asi, jätkas Pilv. See oli väärtpaberite keskdepositooriumi kaebus maksuameti peadirektori ettekirjutuse peale, mille järgi pidi maksuametile esitama andmed kõigi väärtpaberi-
tehinguid teinud isikute kohta. Väärtpaberite keskdepositoorium keeldus sellest ja kohtuotsus tehti maksuameti kahjuks.
«Põhiuba on selles, et andmeid ei saa küsida umbisikuliselt, vaid tuleb küsida konkreetsetele persoonidele viidates,» rääkis Pilv. «Olen seda meelt, et keerulistes, pretsedenti loovates kohtuvaidlustes on ilmselt advokaadiabi kasutamine kasulik, sest sellest võib väga suurel määral sõltuda põhimõttelistele asjadele edaspidi antav hinnang,» rääkis Pilv.
Tallinna juriidiliste isikute maksuamet on pöördunud Aivar Pilve advokaadibüroo poole Eesti Kütuse vastu pankrotiavalduse esitamises, sest esimeses kohtuastmes maksuamet kaotas ja Eesti Kütuse vastu pankrotimenetlust ei algatatud.