Kindlustusseadusest ja investeerimisest

Kindlustusseaduse eelnõu, mida kritiseeris Nadja Tarmak (ÄP 17.12) üldklausel ütleb, et kindlustusandja seotud vara investeerimisel tuleb lähtuda kindlustustegevusest ja -lepingutest tulenevate kohustuste iseloomust. Seotud vara investeerimisel tuleb saavutada suurim turvalisus ja tulukus ning säilitada kindlustusandja likviidsus, investeeringute mitmekesisus ja hajutatus.

Kindlustustegevusest ja -lepingutest tulenevate kohustuste iseloomust lähtumine tähendab, et aktivate soetamisel jälgitakse elu- ja kahjukindlustuslepingute erinevast iseloomust tulenevaid vajadusi.

Et elukindlustuses on kohustused kindlustatute ees pikaajalised, võivad ka investeeringud olla pikaajalised ning esmatähtsad on stabiilsed investeeringutulud. Kahjukindlustusandja kohustused kindlustusvõtja ees on lühiajalised ning investeeringud lühiajalised ja likviidsed.

Iseenesestmõistetav, et kindlustusandja üldine investeerimispoliitika ei tohi kahjustada kindlustusseltsi huve. Vajadusest olla konkurentsivõimeline teiste finantsasutustega on Euroopa riikidel lubatud piirata üksnes kindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste katteks arvestatavate varade investeerimist.

Olgu mainitud, et Eesti kindlustusseltside bilansimahust moodustab 52% omakapital ja vaid 32% kindlustus-

tehnilised eraldised, seega kehtivad seaduse-

kitsendused vaid sellele 32 protsendile bilansimahust.

Nii valitsuse kui ka Eesti Panga obligatsioonid ja võlakirjad, sealhulgas võlakirjad, mis on noteeritud OECD A-tsooni riigi avalikul börsil või Eesti avalikul börsil, on kindlustusseltsi seotud varade kattena aktsepteeritavad.

Kindlustusseaduse eelnõu lubab erinevalt ELi soovitustes antud 10% maksimumpiirist paigutada kinnisvarasse kuni 15% kindlustustehnilistest eraldistest.

Avalikul IOSCO liikmesriigi börsil või Eesti avalikul börsil noteeritud aktsiatesse investeerimisel peab kindlustusandja jälgima riskiastet. Kindlustusseaduse projekt ei kehtesta aktivate riskiklasse, aga piirab investeeringute kontsentreerimist ühele emitendile kuni 5% kindlustustehniliste eraldiste brutosummast ja kuni 10% tingimusel, et väärtpaberite ega tagatud laenude osa seotud varas ei ole üle 40% eraldiste bruto-

summast. Ka börsil noteeritavus pole tihti piisav garantii, kuid seltsile on turvalisem osta aktsiaid, mille emiteerija on avaliku börsikontrolli all.

Eestisse ja OECD A-tsooni riikidesse investeerimise piirang on seatud võlakirjadele, tagatisega laenudele, börsiaktsiatele, noteerimata investeerimisfondide aktsiatele, nõudmiseni hoiustele krediidiasutustes, tagamaks kindlustusvõtjate huvide kaitse, investeerin-

gute suurim turvalisus ja kontrollitavus.