• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parlament ei usalda komisjoni

    Sisuliselt on Euroopa parlament kuulutanud komisjonile sõja, mis ähvardab aeglustada ELi laienemiseks vajalikke sisereforme ja ühtlasi rikkuda väljakujunenud jõutasakaalu nende kahe ELi institutsiooni vahel.
    Euroopa parlament ei olnud rahul EK koostatud 1996. aasta eel arvearuandega ja keeldus seda kinnitamast. ELi programmides (Echo, Med jt) on rohkelt ilmsiks tulnud pettusi ja kuritarvitusi, mis ongi ajendanud parlamenti astuma sedavõrd ebaharilikku sammu.
    Euroopa Liidu parlamendis suurima rühma moodustavad sotsialistidest liikmed on esitanud taotluse, et parlamendi järgmisel istungjärgul, mis algab 11. jaanuaril, tuleks korraldada Euroopa komisjonile umbusalduse avaldamise hääletus. Et parlament saaks komisjoni tagandada, peab 66% kohalolevaist parlamendiliikmeist hääletama umbusalduse avaldamise poolt.
    «On selge, et parlamendi säärane hinnang on komisjonile kaotuseks, aga seal ei ole meie lahkumise nõuet ja ega me kavatsegi lahkuda,» ütles EK liige Erkki Liikanen, kes vastutab ELi eelarve eest. «Viimane tööaasta on alati raske, sest on alanud ülemineku-
    periood,» lisas ta.
    Keegi muidugi tõsiselt ei usu, et parlament võiks komisjoni tagandada, pigem arvatakse, et poliitiliste musklite näitamisega tahab parlament läbi suruda oma taotletavaid reforme ja suurendada oma võimu.
    Samal ajal kui Euroopa Liidu parlament maadleb komisjoniga eelarve pärast, käib riikide vahel kulissidetagune kauplemine tulevase komisjoni esimehe otsimisel, kui luksemburglane Jacques Santeri ametiaeg aastal 2000 täis saab.
    Pärast seda, kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia on omavahel kompromissi saavutanud, on kõige tõenäolisemaks kandidaadiks sellele kohale tõusnud Itaalia ekspeaminister Romano Prodi.
    Prantsusmaa, kes kevadel soovis endale poolvägisi saada Euroopa keskpanga esimese presidendi kohta, mis aga siiski läks hollandlasele Wim Duisenbergile, taotleb nüüd endale jõuliselt mõjukat ELi rahakomitee juhi kohta.
    See komitee, mis uuel aastal hakkab kandma nime majandus- ja finantskomitee, pidi saama britt Nigel Wicksi asemel uueks esimeheks itaallase Mario Droghi, kuid nüüd saab esimeheks hoopis prantslane Jean Lemierre, kelle Droghi vahetab arvatavasti välja aastal 2002.
    Nimelt loodab Prantsusmaa, et Wim Duisenberg astub aastal 2002 tagasi ja et siis saab sellele kohale prantslane Jean-Claude Trichet. Kaht nii vastutusrikast kohta ei saa Prantsusmaa käes aga korraga olla.
    Vastutasuks Lemierre'i eest on Prantsusmaa lubanud toetada Romano Prodi kandidatuuri EK esimehe kohale. Viimasel Euroopa Liidu Viini tippkohtumisel olid Prantsusmaa ja Itaalia saanud sellele tehingule Saksamaa vaikiva nõusoleku. See aga tähendab, et mõnel teisel kandidaadil oleks väga raske Prodit edestada.
    Autor: DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.