• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennujaama juhi enesetapu põhjustas tööalane ebaõnn

    Konflikt Tallinna lennujaama nõukogu esimehe Toomas Petersoni ja juhatuse esimehe Mati Sõrmusega kulmineerus lennujaama renoveerimiskonkursi ajal ja lõppes juhatuse esimehe äkilise mahavõtmisega selle aasta mais.
    Sõrmus valis lennujaama rekonstrueerijaks ehitusfirma EMV, seevastu kui Peterson eelistanuks Merko Ehituse ASi.
    Peaaegu päevapealt töölt eemaldamist elas Sõrmus tollaste kolleegide hinnangul väga raskelt üle.
    «Tugeva inimesena suutis ta seda võõraste eest varjata, üksnes meie ema ja õega teadsime, mida ta läbi elas. Kodu oli see paik, kuhu ta kõige eest varjule tuli,» lausus tütar Annika Sõrmus.
    Sõrmuse lähedased on palunud lennujaama juhtkonda, et ei tänasel põrmu tuhastamisel ega järgneval matusetseremoonial ei osaleks lennuameti peadirektor Toomas Peterson. «See on tõesti meie kindel soov,» ütles Annika Sõrmus.
    «Kui oleksime siis suutnud veenda teda arsti poole pöörduma, oleks ehk nii traagiline lõpp ära jäänud,» lisas eile üks Sõrmuse töökaaslane.
    Lennuteeninduskeskuse juhatuse esimehe Jaan Tamme sõnul oli Sõrmus alles eelmisel nädalal koos Rootsi partneritega Gruusias sealset lennundust konsulteeri-
    mas ja miski ei andnud märku lähenevast tragöödiast. «Ta oli ideaalne ülemus, kes suutis kõik olukorrad rahulikult lahendada,» märkis Tamm.
    Tallinna lennujaama juhatuse esimees Rein Loik lausus, et tal on sarnaselt kahe eelmise lennujaama tegevjuhiga erimeelsused nõukogu esimehe Toomas Petersoniga, kes sekkub kohatult palju firma tegevjuhtimisse.
    «Kui aastas on kolmkümmend juhatuse koosolekut, siis pole see enam normaalne,» ütles Loik. «Igal juhil on oma nägemus ettevõtte arengust ja ta soovib seda ka segamatult ellu viia.»
    Peterson ütles eile, et Sõrmuse mahavõtmine oli lennujaama nõukogu otsus. «See, et inimesed teatud kohtadelt lahkuvad, on maailmas normaalne nähtus ja iga otsus sünnib äkki,» leidis ta. Ta avaldas kahetsust, et üks lennunduse asjatundja on Eestis vähem.
    Lennuringkondades üldlevinud seisukoha järgi soovis Peterson pärast Sõrmuse kohalt eemaldamist ise Tallinna lennujaama juhtima asuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.