Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    T?ehhi otsib kriisirohtu

    Pärast juhatuse koosolekut tehtud avalduses teatas T?ehhi keskpank, et alates 28. jaanuarist kahandatakse keskpangas hoitavaid pangadeposiite seniselt 7,5 protsendilt 5 protsendile. «Selle sammuga luuakse eeldused pankade konkurentsivõime paranemiseks,» öeldakse keskpanga avalduses, kus lisatakse, et keskpanga eesmärk on alandada reservinõue Euroopa Liidu tasemele.
    Miinimumreservi vähendamine alandab pankade kulusid ja annab lisaraha laenude tegemiseks. «See annab pankadele suure hulga sularaha, mida saab täiendavalt ettevõtetele laenata, nii et see on mõlemale positiivne,» ütles firma Raiffeisen Capital and Investment analüütik Jiri Stanik. Tema hinnangul vabaneb majanduse tarvis 25 mld T?ehhi krooni (11,25 mld Eesti krooni).
    T?ehhi pangad, mida vaevavad suured halvad laenud, on majandusseisaku ajal sattunud päris suurtesse raskustesse ja keskpanga karm reservinõue on neid üksnes süvendanud. Viimati alandas keskpank reservinõuet 30. juulil, mil see alanes 9,5%-lt 7,5%-le. Juba siis lubas keskpank alandada selle kahe aasta jooksul viiele protsendile.
    Eile pidas T?ehhi keskpanga juhatus salajase istungi. Keskpanga pressiesindaja p olnud nõus kommenteeri-
    ma muud, kui et keskpangal on kavas monetaarpoliitika strateegia teatavaks teha jaanuari lõpus.
    Alates juuli keskpaigast on keskpank alandanud repomäära 450 baaspunkti võrra ehk 15 protsendilt 10,5 protsendile. Viimane alandamine toimus 3. detsembril 100 baaspunkti võrra. Analüütikud ootavad monetaar-
    poliitika edasist lõdvendamist, kuna eelmise nädala statistikaandmete põhjal kahanes sisemajanduse kogutoodang III kvartalis aasta arvestuses 2,9% ja jaanuaris--septembris 2,1%.
    T?ehhi sotsiaaldemokraatlik vähemusvalitsus on otsustanud toetada raskustes panku sel moel, et taasriigistab nende võlgades olevad kliendid. Peaminister Milos Zemani juhtimisel väljatöötatud plaani kohaselt ostab riik riigi kontrolli all olevatelt pankadelt halvad laenud ära ja loovutab need riigi stabilisatsiooni-
    pangale. Too kapitaliseerib võlad ehk muudab need probleemsete ettevõtete aktsiateks, mis firmade saneerimise järel müüakse strateegilisele investorile. Peaminister Zemani sõnul ei kavatse riik sel moel hangitud firmasid kaua aega enda käes hoida.
    Valitsuse teatel hõlmaks taasriigistamine üksnes kümmekonda suurfirmat, millel on eeldusi edu saavutada. Praha analüütikud ei mõista seda ideed hukka, kuid näevad selles enam probleeme kui valitsus.
    Senised kogemused näitavad, et suurettevõtetele on raske ostjat leida niisuguse hinnaga, nagu valitsus soovib. Ka pole senised stabilisatsioonipanga kapitaliseerimiskatsed eriti julgustavad. Näiteks üsna hea traktoritehase Zetor koostööpartner John Deere pole nõus seda enne ostma, kui Zetori vanad võlad on kinni makstud.
    Käesolev olukord on tekkinud T?ehhi erastamisel tehtud vigadest. Suurettevõtete uutel kohalikel omanikel pole olnud oskusi, soovi ja raha neid ajakohastada, et need suudaksid konkureerida raskes rahvusvahelises konkurentsis. Probleemi nähakse, et praegused seadused soosivad enam võlgnikku kui võlga.
    Autor: CEO
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Eesti üks rikkamaid naisi avas Tallinna kesklinnas uue äri
Endine Moskva ametniku abikaasa ja Eesti üks rikkamaid naisi Tatjana Rose (varem Liksutova) vabanes oma restoraniärist ja avas uue ettevõtmise otse Gianni restorani kõrval.
Endine Moskva ametniku abikaasa ja Eesti üks rikkamaid naisi Tatjana Rose (varem Liksutova) vabanes oma restoraniärist ja avas uue ettevõtmise otse Gianni restorani kõrval.